Pandipakendi plaanitav hinnatõus pahandab väikepruulijaid ({{commentsTotal}})

Sorteeritud pandipakendid.
Sorteeritud pandipakendid. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Eesti Pandipakend kergitab järgmisel aastal järsult käitlustasusid, viidates peamise põhjusena piirikaubanduse tõttu vähenenud mahtudele. Otsusest nördinud väikepruulijad ootavad hinnangut konkurentsiametilt, kes on ühe tootja kaebuse juba menetlusse võtnud.

Eesti Pandipakend otsustas tõsta tuleva aasta aprillist tasu, mida maaletoojad müüdavatelt pakenditelt maksma peavad, ligi kolmekordseks.

Pandipakendi tegevjuht Rauno Taal ütles ERRile, et hinnatõusu peamine põhjus on piirikaubandus.

"Loogika on väga lihtne. Tegime just analüüsi, et vaadata, mis seis on, ja tegime järgmise aasta eelarve. Kui meil on selle aasta juulis, augustis ja septembris müügi langus eelmise aastaga võrreldes vastavalt 36, 30 ja 29 protsenti, siis ilmselgelt liigub trend sinna suunda, et prognoos, mis mõnede turuosaliste arvates on veel liiga optimistlik, on miinus 20 protsenti järgmise aasta võrdluses 2016. aastaga," selgitas ta.

Taal märkis, et kui ära kaob maht ja paralleelselt ka tagastus, siis väheneb ilmselgelt ka materjalitulu, tagastamata deposiit.

"Sisuliselt need on nüüd kaks komponenti. Kui me ei suuda pandisüsteemi ülal hoida, siis peamegi küsima tootjatelt käitlustasu. Kuna langus on niivõrd massiivne, siis kahjuks ongi nii, et sealt see tõus tuleb," lausus pandipakendi juht.

Ta lisas, et halvematel päevadel on nad sunnitud käitlustasu tõstma, parematel aga seda langetetakse. Taal tõi näiteks aastad 2014-2015, mil käitlustasud olid nullis, sest kahest tulukomponendist piisas ära majandamiseks.

Väiketootja nimetab toimuvat absurdseks

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige, Õllenaudi asutaja Ilmar Räni ütles, et nemad tasuvad sel aastal pandipakendile käitlustasudena umbes 2800 eurot, aga tuleval aastal kasvab see summa 7900 euroni. Tema sõnul on toimuv päris absurdne.

"Pandipakend iseenesest on suurettevõttele kuuluv osaühing, mis on riigi akrediteeringuga, ja ta on konkurentsiameti poolt tunnistatud turgu valitsevaks ettevõtteks. Ta on monopol põhimõtteliselt, ta teeb, mis ta tahab. Igal juhul, isegi kui see on kolm eurot, mis ta meie jaoks hinda tõstab, on see ebaõiglane - nii palju ei saa hinda korraga tõsta," lausus ta.

Olukord on Räni sõnul seotud ka valitsuse poliitikaga - inimesed ei osta enam Eesti maksumärkidega alkoholi, vaid toovad selle Lätist. "Lihtsalt juuakse samasuguses koguses, aga maksud ja mahud vähenevad," nentis ta.

Räni tõi välja, et Eesti Pandipakendi juhtorganites on suurtootjad, kes teevad, mida tahavad, väiketootjaid aga sinna ligi ei lasta, ehkki süsteem peaks olema kõigile avatud.

"Suured tekitavad probleemi ja meie peame selle kinni maksma, kokkuvõttes on see niimoodi," lausus Õllenaudi asutaja.

Tema hinnangul oli pandipakendil vahepeal hea elu, nüüd aga enam nii hästi ei lähe ja sellest ka hinnatõus. "Aga niimoodi ei saa hinda tõsta, et 2,8 korda - kuidas sul siis need opereerimiskulud nii suurelt tõusevad, see ei ole reaalne," oli õlletootja nördinud ja märkis, et nii saab teha ainult monopol.

Lisaks tõi Räni välja, et mujal maailmas on võimalus väikepartiide müümisel ka pandisüsteemiväliselt tegutseda, makstes kindlat maksu.

"Soomes on selline variant, et kui sa ei liitu kohaliku pandisüsteemiga, saab lasta pakendit turule ka ilma pandisüsteemiga liitumata, eeldusel, et inimesed ise viivad selle konteinerisse, mis on teadliku ühiskonna juures täiesti normaalne," sõnas ta. 

Alternatiivne pandipakendisüsteem ei ole realistlik

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on amet saanud pandipakendi kavatsuse kohta käitlustasu tõsta ühelt tootjalt ka kaebuse.

"See seisneb selles, et ei olda rahul hinnatõusuga," kirjeldas ta kaebuse sisu.

Millal menetlusega ühele poole jõutakse, ei osanud Põldroos öelda, kuid kinnitas, et aega kulub ikka kuudes, mitte nädalates.

Konkurentsiameti hinnangul on Eesti Pandipakend turgu valitsevas seisundis, kuid Põldroosi sõnul ei tähenda see, et igasugune konkurents oleks isegi teoreetiliselt välistatud. Ta rõhutas, et turgu valitsev seisund ei ole iseenesest keelatud, vaid keelatud on seda kuritarvitada. 

"Turgu valitsev seisund võib olla selline, et mõned konkurendid on olemas," selgitas Põldroos. "Mis pandipakendit puudutab, siis neil on sajaprotsendiline turuosa ja võimalus, et mõni ettevõte hakkaks seda teenust ise osutama, on seaduses olemas, aga reaalses elus on see täiesti teoreetiline".

Samal arvamusel on ka Ilmar Räni, kes tõi välja, et väiketootjate maht Eesti õlleturust on umbes üks protsent, aga logistiline kulu oleks alternatiivse pandipakendi loomise puhul sama suur kui on praegu tervel süsteemil.

Eelmise aasta augustis palus väikepruulijate liit konkurentsiametil uurida pandipakendi tegevust seoses registreerimistasude ja vöötkoodi kasutusega.

Muu hulgas analüüsis amet pakendiartikli registreerimistasu tõusu 35 eurolt 60 euroni. Menetluse käigus vähendati pakendiartikli registreerimistasu 52 euroni, kuid konkurentsiamet teatas eelmisel nädalal, et nende hinnangul on võimalik pakendi registreerimisega seotud kulusid veelgi vähendada

Kui väikepruulijad mullu konkurentsiametisse pöördusid, ei olnud käitlustasude teema aktuaalne ja seda avalduses ei mainitud. Seega käitlustasude tõusu kohta konkurentsiameti seisukohta praegu pole.

"Kuna pandipakend on tunnistatud turgu valitsevaks ettevõtteks nii ehk naa, siis mida iganes ta teeb, peab ta konkurentsiameti käest luba küsima. Kui me nüüd lihtsalt kirjutame avalduse, siis nad peavad jälgima, muud varianti ei ole," lausus Räni.

Pandipakend end monopoliks ei pea

Eesti Pandipakend ise end monopoliks ei pea. Rauno Taali sõnul ei ütle ükski seadus, et ainult üks organisatsioon pakendite kogumisega tegelema peab.

"Tegelikult võib pakendiettevõtja vastavalt seadusele ka ise oma pakendi kokku koguda, aga ilmselgelt on seda mõistlikum ühiselt teha. Tekib mastaabisäästuefekt ja nii edasi," märkis ta.

Taal lisas, et igal ettevõtjal on samas õigus küsida ja arutleda ning nemad on selleks alati avatud olnud.

"Oleme alati konkurentsiametiga avatult suhelnud ja hea meelega ka seekord näitame numbreid ja argumenteerime. Isegi argumenteerida pole väga vaja, on vaja lihtsalt näidata analüüse, kust need numbrid tulevad, selles mõttes ei ole seal meie jaoks mingit probleemi," tõdes ta.

Eesti Pandipakendiga on eelmise aasta seisuga liitunud umbes 320 pakendiettevõtjat.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: