Eesti Pandipakend loobus piirikaubanduse kasvu tõttu tehase ehitamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend loobus taaskasutusse panustava plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest. Põhjuseks tuuakse muutunud majanduspoliitilist olukorda, näiteks alkoholiaktsiisi tõusust tingitud piirikaubanduse kasvu.

 

Kolme miljoni euro eest soovis Eesti Pandipakend Tallinnasse ehitada plastjäätmete väärindamise tehase. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul oleks tehas andnud võimekuse Eestis kohapeal PET-pudeleid ringlusesse võtta, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Täna, kui me kogume taara kokku, näitena plastpudelid, siis tegelikult me müüme selle n-ö sekundaarse toorme ümbertöötlejale kuskil Lätis, Leedus. Tegelikult me võiksime panustada ise sellisesse reaalsesse ringmajandusse, teha selle pudeli järgmise etapi ehk helbe siinsamas Eestis ja läbi selle protsessi pakkuda kõrgekvaliteedilist plastihelvest sisendina järgmisesse etappi ehk näiteks tehasesse, mis Eestiski olemas, mis teeb väga suures mahus erienvaid salatikarpe ja muid toiduainetööstusele sobivaid anumaid, mis tehakse sekundaarsest plasttoormest," selgitas Raal.

Lisaks oleks tehas tööd andnud 15 kõrgema haridusega inimesele. Aastaid planeeritud projekt jääb Raali sõnul tänase seisuga aga tulemata. Põhjuseks piirikaubanduse kasv, mille tõttu on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk tugevas langustrendis.

"Täna on olukord selline, kus sisuliselt turg on liikunud naaberriiki või liikumas jõuliselt sinnapoole. Kui võtame numbrites, näiteks 2018. aasta - just panime kokku järgmise aasta eelarvet - ja võrdleme seda 2016. aastaga, mis on ka teatud moonutustega, aga siiski võrreldav, siis kui 2016. aastal pandi turule 311 miljonit ühekordse kasutusega tagatisrahaga joogipakendit, siis 2018. aasta suurusjärk jääb pigem 250-260 miljoni juurde ja see on veel optimistlik prognoos. Meie hinnangul järgmise aasta jooksul umbes viiendik turust kaob ära," tõdes Raal.

Samas ütles ta, et Lätist Eestisse kümneid miljoneid sissevoolavaid pakendeid kasutada ei saa ja nii ei suudakski praegust majanduspoliitilist olukorda arvesse võttes plastjäätmete väärindamise tehas ennast ära majandada.

Raal lisas, et täiesti maha tehase rajamise mõtet siiski veel maetud ei ole. Kui turg taastub ja alkoholiaktsiisid ühtlustuvad, mõeldakse plastjäätmete väärindamise tehase ehitamise peale uuesti.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: