Alar Karis: mõne aasta pärast saavad ERM-i mesinädalad läbi
Kuna osad Eesti Rahva Muuseumi töötajad on heitnud asutuse direktori valimistele ette läbipaistmatust ja kandidaatide programmide salastatust, päris ERR esmaspäeval oma kandidatuurist teatanud Alar Kariselt tema visiooni kohta.
Praegu riigikontrolörina töötav Alar Karis tõdeb, et ehkki täna läheb Eesti Rahva Muuseumil (ERM) hästi, saavad mesinädalad mõne aasta pärast läbi.
"Seda on näidanud Eesti muuseumid. Seda näitavad rahvusvahelised kogemused, et see arhitektuuriline aspekt kaob siit ära, kus tullakse seda vaatama. Võib-olla see nõukogude sõjaväebaas ei ole ka enam see sõna, mis kutsub siia inimesi vaatama ja seepärast ma ütlengi, et sellega tuleb täna tegeleda. Leida uusi atraktiivseid näitusi, mis seoks eesti kultuuri rohkem sellega, mis toimub väljaspool Eestit. Ja ma arvan, et see on teostatav."
Muuseum rahvusvahelisemaks
Just muuseumi rahvusvahelist dimensiooni võiks uus direktor Karise sõnul arendada. Muuhulgas võiks ERM-i tuua näitusi ka välismaalt.
"Mis muide võtab aastaid aega, et üks näitus Eestisse tuua. Võib-olla oleks pidanud sellega juba aastaid varem tegelema. Ma ei tea, võib-olla sellega juba tegeletakse. Ja siduda muuseumi püsinäitus sellega, mis väljast tuuakse. See on üks võtmetest, et säilitada muuseumi külastatavus ERM-is."
Lisaks välismaalt toodud näitustele võiks ära kasutada ka teiste teadusasutuste tööd. Karis toob näite rahvusarhiivi praktikast.
"Ta on võtnud ühe teadustöö, mis on tehtud Tallinna Ülikoolis, mis puudutab 1993. aasta Narva referendumit. Ja selle põhjal muuseumi kuraatorid on teinud näituse. Ehk teisisõnu sinna olemasolevale teadmisele on otsa ehitatud kuraatorikogemus, mis ERM-il kindlasti on olemas. Ja neid võimalusi on rohkem, kuidas saab ratsionaalsemalt teha. Ja kindlasti koostöö välispartneritega teadusvallas tuleb kasuks."
Just koostöö ning areng teadusvallas on Karise kandideerimisplatvormi üks põhipunkte. Teatavasti läbis ERM hiljuti teadusasutuste evalveerimise. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusasutuseks sai ERM küll humanitaarteaduste vallas, kuid sotsiaalteaduste valdkonnas jäi tunnustus saamata.
"Eelkõige on need koostöölepingud, mis on sõlmitud Tartu Ülikooli ja Kirjandusmuuseumiga - et sealt see maksimum välja pigistada. See uurimistöö, mis täna tehakse, et näitused oleks tasemel, seda on võimalik siis edasi arendada viisil, et ta oleks tõesti rahvusvaheliselt publitseeritav."
ERM-ile avalik-õiguslik staatus
Lisaks teadus- ja näitusetegevusele on ERM-iga seoses õhus ka teisi küsimusi. Näiteks see, missugune võiks olla muuseumi juriidiline staatus. Ehk kas tänast, riigiasutuse vormi tuleks muuta? Alar Karis, usub, et muuseum võiks muutuda avalik-õiguslikuks asutuseks. Ta toob näite, kus suurema autonoomia saanud muuseumid tegid arenguhüppe.
"Ma saan aru, et siin on ka konkurent Tõnis Lukas sama meelt. Iseotsustamise õigus, mis ei tähenda muidugi anarhiat, sellel on oma väärtus ja tõenäoliselt on ka riigil lihtsam sellist vormi hallata või mitte nii palju hallata."
Riigiasutusena pöördub ERM aeg-ajalt ministeeriumi poole, et üheks või teiseks asjaks, näiteks väliala arendamiseks rohkem toetust küsida. Kas riik peaks muuseumi tänasest enam rahastama?
"Seitse-kaheksa aastat tagasi me juhtisime ka sellele tähelepanu, et kui ERM valmis saab, on selge et tal on püsikulud, talle tuleb lisakulutusi, arenduskulud, et see võib mitte väga odav tulla. On arusaadav, et muuseumi direktor peab raha küsima. Kui ta ei küsi, siis ta kohe kindlasti ei saa, sest keegi pakkuma ei tule. Aga tuleb tegutseda oma eelarve piires, teha selgeid valikuid, mis on oluline. Püsikulud sealt maha lahutada ja vaadata, mis siis järele jääb. Ja iga uue tegevuse juures, mida muuseum planeerib, tuleb täpselt vaadata, kas see toob püsikulu juurde või ei too."
Kui köök on tasuv, siis see jääb
Muuseumi majandusliku poole pealt on viimase aasta jooksul kõige enam räägitud köögist ja restoranist. Ehk senini pole vaibunud küsimus, kas ERM peaks enda kööki pidama. Alar Karis usub, et kuniks see ära tasub, pole mõtet kööki eraettevõttele anda.
"Kui te täna küsite, et kui ma osutun valituks, ja esimene asi, mis ma muuseumisse minnes ütlen, on, et see puhvet tuleb kinni panna, siis see on vale tee. Kui ta on majanduslikult tasuv ja ta näitab, et on jätkusuutlik ka edaspidi. Aga ma ütlen, et selleks on vaja majanduslikku analüüsi, seda ei saa niimoodi õunte pealt öelda."
ERM-i uue juhi loodab seitsmeliikmeline komisjon valida reedel. Algul kandideeris muuseumijuhi kohale neli inimest, reedesesse vestlusvooru kutsutakse kaks. Muuseumi tänane juht Tõnis Lukas ning riigikontrolör Alar Karis. Lukase toetuseks on 84 ERM-i töötajat allkirjastanud ka vastava kirja. Karise teada koostati kiri siis, kui tema kandidatuur veel avalik polnud. Ja seetõttu ei usu Karis, et juhul kui tema valitakse, senine foon kuidagi tööd segama hakkaks.
"Mul on raske seda hinnata, mina sellist kirja poleks ette kujutanud, et tuleb. Eks ta natuke surveavaldusena tundub. Väga raske on, ma kujutan ette, ka töötajatel öelda, et nad ei soovi direktori jätkamist. Kui direktor jätkab, võivad tekkida võib-olla probleemid."
Toimetaja: Urmet Kook
