"See on koht, kus mõlemad pooled peavad otsustama, kas ja kuidas kasutada jõudu. Aga kui kõik peaks hästi minema, siis üsna kiiresti, aasta lõpuks peaksid seal toimuma uued valimised," rääkis Lobjakas.

Tema sõnul on huvitav, kas iseseisvuslased nendest valimistest ka osa võtavad.

"Hispaania keskvalitsus on juba öelnud, et Kataloonia endine juht Carles Puigdemont on teretulnud osalema. Iseenesest on huvitav, sest Hispaania valitsus on ka süüdistuse esitanud paljudele, kes on kaasa läinud selle iseseisvusprotsessiga," ütles Lobjakas.

Ajakirjaniku Andrus Karnau sõnul on Kataloonia puhul kõige suurem probleem selles, kui see vastasseis iseseisvuse eest võitlevate jõudude ja keskvalitsuse vahel jääb püsima pikaks ajaks.

"Juba praegu on näha, et ka Euroopa Liidus on ametlik seisukoht, et riigid toetavad Hispaania terviklikust. Aga kui üks rahvusgrupp tahab
iseseisvust, siis oleks vale sellele läbi sõrmede vaadata ja alla suruda, kuid kui konflikt jääb vinduma, siis ei ole see hea terve meie maailmajao jaoks," nentis Karnau.