Uuring: iseseisvuse vastastel parteidel on Kataloonias napp edumaa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kataloonia iseseisvumise vastu oleva Rahvapartei (PP) esindajad reedel enne hääletust Barcelona parlamendis.
Kataloonia iseseisvumise vastu oleva Rahvapartei (PP) esindajad reedel enne hääletust Barcelona parlamendis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Pühapäeval avaldatud uuringu kohaselt on hetkel Kataloonia Hispaania osaks jäämist toetavatel erakondadel napp edumaa iseseisvuslaste parteide ees.

Uuringufirma Sigma Dos poolt läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt saaksid praegu Kataloonia piirkondlikel valimistel iseseisvust toetavad parteid 42,5 ja Hispaania osana püsimist soovivad parteid 43,4 protsenti häältest, vahendas Yle.

Arvamusküsitlus viidi läbi käesoleva nädala esmaspäevast neljapäevani ehk enne seda, kui Hispaania valitsus teatas Kataloonia autonoomia ajutisest peatmisest ja otsevõimu kehtestamisest. Uuringu tellis iseseisvuse vastaseks peetud ajaleht El Mundo.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy vallandas laupäeval, päev pärast Kataloonia parlamendis toimunud iseseisvumishääletust, regionaalvalitsuse. Keskvalitsus on aktiveerinud ka põhiseaduse artikkel 155 Kataloonia Madridi otsekontrollile allutamiseks.

Rajoy sõnul saadab ta laiali ka Kataloonia parlamendi ning korraldab 21. detsembril uued Kataloonia regionaalparlamendi valimised.

Peaminister loodab, et iseseisvumisvastased jõud saavutavad uues parlamendikoosseisus enamuse. Praegu on parlamendis napp enamus iseseisvuslastel - iseseisvumist pooldas reedel 135-liikmelise parlamendi 70 liiget. Hispaania ühtsust toetavad parlamendisaadikud boikottisid hääletust.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik.

Puigdemont on kutsunud katalaane Hispaania valitsuse sammudele rahumeelset vastupanu osutama.

Autonoomia peatamise asjus on uuemaid samme Madridi poolt oodata esmaspäeval ehk palju praktilisi küsimusi hakkab selguma alles siis, kui Kataloonia ametnikud uue nädala esimesel päeval oma töökohale naasevad.

Barcelonas avaldas pühapäeval Hispaania ühtsuse toetuseks meelt umbes 300 000 inimest, teatas kohalik politsei, korraldajad hindavad osalejate arvu 1,3 miljonile.

Protestijad kandsid Hispaania punakollaseid lippe - ja ka Kataloonia ning Euroopa Liidu lippe - ja plakateid, millel seisis "De Todos". Sellega taheti öelda, et Kataloonia kuulub kõigile piirkonna elanikele. Ühele suurele lipule oli kirjutatud "Kõik me oleme Kataloonia" ning rahvas skandeeris "Puigdemont vangi" ja "Elagu Hispaania". Samuti rõhutati plakatitel asjaolu, et iseseisvumise vastu on suurem osa Kataloonia elanikest ning et ka rahvuselt katalaanide seas pole iseseisvuse toetajatel mingit selget enamust.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: