Karis: ERM peab senisest enam kõnetama mitte-eestlasi ({{commentsTotal}})

Foto: Foto: ERR

Eesti Rahva Muuseumi uueks juhiks valitud Alar Karis pole rahul Eestis elavate vene keelt kõnelevate inimeste leige huviga ERM-i vastu ja soovib sel teemal muutust.

"Täna ei kõneta ERM eesti keelt mitte kõnelevat elanikkonda. Nende ERM-i külastatavus on suhteliselt tagasihoidlik. Siin ongi võimalik teha seda, et minna esmalt oma näitustega sinna, kus vene keelt kõnelevaid inimesi on rohkem. Ja see võibolla kutsuks neid vaatama terviknäitust ka Tartus ERM-is," rääkis Karis Terevisioonis.

ERM-i avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand on varem ERR-i raadiouudistele öelnud, et ei pea vajalikuks mitte-eestlaste hulgas muuseumi suuremat tutvustamist.

"Mitte-eestlaste hulgas leidub päris palju neid inimesi, kellele terve Eesti riik ei ole veel väga hästi tuntud. Ei ole üritanud ekstra jõuda nende inimesteni, kes ei tarvita Eesti inforuumi. Seda raha, et Moskva telekanalites reklaami osta, meil ei ole ega tule," rääkis Tarand septembri lõpus ERR-ile.

Vastates ERM-i senise direktori Tõnis Lukase kriitikale, et Karis nopib Lukase suure töö vilju, nentis Karis, et selline suhtumine võiski Lukasele konkursil saatuslikuks saada.

"Võib-olla selles (Lukase - toim) lauses peitubki see, miks komisjon otsustas mind valida. Muuseum ei ole valmis ja käes ei ole viljade noppimise aeg. Pigem ma kardan, et raskemad ajad on ees kui kaob esmane huvi muuseumi vastu. Kaob huvi arhitektuuri vastu. Siis on vaja uusi mõtteid, kuidas säilitada huvi ehk need on asjad, mida mina püüdsin komisjonile selgeks teha," rääkis Karis.

Karise sõnul on ERM-is väga suur teaduspotentsiaal, mida saaks koostöös teiste teadusasutustega aga senisest rohkem ära kasutada.

"Kuna minu taust on teadlane, siis vaatasin väga hoolikalt, milline on ERM-i teadustegevus praegu. Alles hiljuti oli evalveerimine ja see oli suhteliselt kriitiline ERM-i vastu. Samas on ERM-i potentsiaal teadustegevuses väga suur - Tartu Ülikool on sealsamas ja teisedki teadusasutused, näiteks Kirjandusmuuseum," rääkis Karis.

"Muuseumi töötajad on olnud siiani väga palju seotud näituste tegemisega. Võibolla annab siin ühendada seda, et keegi teine teeb teaduse ära ja kuraatori võimekus, mis on muuseumil, ehitatakse sinna otsa. Hea näide on ju siin olemas. Tallinna Ülikoolis tehti teadustöö, mis puudutas Narva referendumit 1993. Nüüd tehakse rahvusarhiivis näitus selle põhjal. Ehk kasutatakse ära olemasolev teaduspotentsiaal ja ehitatakse sinna peale näitus."

Karise ametiaeg riigikontrolörina lõpeb 8. aprillil, kuid Tõnis Lukas lahkub ERM-ist 22. jaanuaril. Karise sõnul on kõige tõenöolisem stsenaarium, et vahepealsel ajal juhib muuseumi ajutine kohusetäitja ning selles pole midagi ebatavalist.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: