Hispaania kohus andis välja Puigdemonti vahistamismääruse
Hispaania kohtunik väljastas reedel Euroopa vahistamismääruse Kataloonia endise presidendi Carles Puigdemont'i ja nelja tema nõuniku kinnipidamiseks, teatas kohus.
Riigikohtu kohtunik Carmen Lamela esitas Belgia prokuratuurile taotluse pidada viimati Belgias nähtud viisik kinni ning väljastas ka rahvusvahelise tagaotsimis- ja vahistamismääruse.
Puigdemont ja tema nõunikud lendasid Brüsselisse, kui Hispaania keskvõim tagandas laupäeval ametist tema ja ta valitsuse.
Lamela sõnul otsitakse viisikut taga viie erineva kuriteo tõttu, mille seas on mäss, mässule õhutamine ja riigi raha väärkasutamine.
Puidgemonti advokaat Paul Bekaert oli varem Flaami telekanalile VRT öelnud, et vastav määrus on juba väljastatud.
Brüsselis viibiva ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul ütlevad õiguseksperdid, et kui Euroopa vahistamismäärus jõuab Madridist Brüsselisse, siis ei jää Belgia võimudel palju muud üle, kui see jõustada.
"Liikmesriikide omavaheline kokkulepe üldiselt on selline, et suuri bürokraatlikke, veelgi enam, poliiitlisi protsesse vahistamismääruse jõustamisse ei segata," lisas ta.
Küll aga on Tralla sõnul nüüd küsimus selles, kui hästi suudab Puigdemonti advokaat ära kasutada Belgia õigussüsteemi eripärasid, mis tõenäoliselt küll ei võimalda Puigdemontil jääda Brüsselisse igaveseks, aga ilmselt lubavad viivitada väljasaatmist.
"Nagu ma aru saan, näeb see protseduur välja selline, et Puigdemont võetakse Belgias vahi alla. Kohtunik otsustab, kas ta peab vahi alla jääma või mitte ja siis on võimalik hakata Puigdemonti advokaadil vaidlustama vähemalt kolmes erinevas Belgia kohtuastmes seda, kas tema väljasaatmine on õiguspärane või mitte," selgitas Tralla.
Puigdemont on ise panustanud sellele, et teda ootaks ees ebaõiglane kohtumõistmine, et see oleks poliitiliselt motiveeritud. Tralla sõnul on Puigdemont öelnud, et ta peab olema Belgias selleks, et oma õigusi kaitsta.
"Tundub, et kui see taktika valitakse, võib see tähendada, et Puigdemont jääb Belgiasse veel üsna pikaks ajaks. Kas tal õnnestub väljasaatmist lõpuni vältida või mitte, selle selgitavad välja Belgia erinevad kohtuastmed," lisas ajakirjanik.
Belgia asub uurima Puigdemont'i vastu esitatud vahistamismäärust
Belgia asub uurima Kataloonia ekspresidendi Carles Puigdemont'i vastu reedel esitatud rahvusvahelist vahistamismäärust, ütles Belgia prokuratuuri pressiesindaja.
"Me kavatseme seda uurida ning seejärel edastada selle kohtunikule," ütles Eric Van der Sijpt.
Euroopa vahistamismäärus anti välja päev pärast seda, kui kaheksa Puigdemonti valitsuse liiget juurdluse ajaks vangi pandi.
Neid süüdistatakse Kataloonia isesesivuse väljakuulutamisega seoses mässus, mässule õhutamises ja riigi varade väärkasutamises.
Puigdemont, kelle Hispaania keskvõim eelmisel nädalal Kataloonia regionaalvalitsuse presidendi ametikohalt tagandas, viibib Belgias ega ilmunud neljapäeval Madridi kohtusse.
Kohtunik Carmen Lamela, kes andis neljapäeval käsu Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras ja seitse ministrit võimaliku kohtumõistmiseni vahi alla võtta, peaks reedel andma välja ka Puigdemonti vahistamiskäsu, ütles Madridi kohtuallikas AFP-le.
Bekaerti sõnul saadab Hispaania kohus pärast vahistamismäärust Belgia föderaalprokuratuurile väljaandmistaotluse.
Advokaat lisas, et tema klient esitab apellatsiooni, kui Belgia kohtunik peaks Hispaania väljaandmistaotluse rahuldama.
Puigdemont: olen valmis koostööks Belgia õigussüsteemiga
Belgiasse pagenud Kataloonia endine president Carles Puigdemont ütles reedel, et on valmis tegema koostööd Belgia õigussüsteemiga, kuid väitis, et Hispaanias ta õiglast kohtumõistmist ei saa.
Hispaania riigikohtu kohtunik Carmen Lamela väljastas reedel rahvusvahelise tagaotsimis- ja vahistamismääruse Puigdemont'i ja nelja tema nõuniku vastu. Lamela esitas Belgia prokuratuurile ka taotluse pidada viimati Belgias nähtud viisik kinni.
Puigdemont ütles reedel Belgia rahvusringhäälingule RTBF, et kavatseb end kaitsta Belgia kohtutes, sest Hispaania kohtusüsteemi ta ei usalda, vahendas uudisteportaal Politico.
"Ma ei põgene õigluse eest. Kavatsen astuda õigluse, tõelise õigluse suunas," lausus Puigdemont.
"Andsin oma advokaatidele korralduse öelda Belgia õigussüsteemile, et olen koostööle täielikult avatud."
Hispaania kohtusüsteemi arvustades ütles Puigdemont, et see on "ilmselgelt politiseeritud".
"Seal pole garantiid õiglasest ja sõltumatust kohtumõistmisest... Poliitikal on Hispaania kohtute üle tohutu mõju," lisas ta.
Puigdemont'i advokaat andis mõista, et tema klient kavatseb võidelda Hispaania väljaandmispüüdlustega ning käia läbi kõik talle saadaolevad õiguslikud teed.
Kohtunik saatis kaheksa Kataloonia valitsusliiget uurimise ajaks vangi
Hispaania kohtunik saatis neljapäeval kaheksa võimult kõrvaldatud Kataloonia valitsuse liiget uurimise ajaks vangi.
Neid süüdistatakse mässamises, mässumeele õhutamises ja avaliku sektori varade väärkasutamises. Samuti uuritakse nende rolli Kataloonia iseseisvuspüüdlustes.
Üheksas Kataloonia valitsuse liige, kes lahkus ametist vahetult enne regionaalparlamendi iseseisvushääletust, võib pääseda 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabadusse.
Kaheksa vangistatu seas on võimult tõrjutud Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras.
Kataloonia eksminister Santi Vila lasti kautsjoni vastu vabaks
Hispaania kohus vabastas Kataloonia tagandatud valitsuse ministri Santi Vila 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu Madridi lähedal asuvast vanglast, ütles kohtuametnik.
Öö vanglas veetunud Vila on ainus Kataloonia regionaalvalitsuse endine liige, kellega kohus neljapäeval kautsjonitingimustes kokku leppis. Kohtuametniku sõnul vabaneb ta varsti.
Ülejäänud kaheksat valitsusliiget ei olnud kohus nõus kautsjoni vastu vabaks laskma.
Endine ettevõtlusminister Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.
Ta jääb siiski uurimisaluseks nagu teised ministrid.
Kataloonia iseseisvuslaste erakonnad protestivad
Kataloonia vabariikliku vasakpartei ERC pressiesindaja reageeris neljapäeval Hispaania kohtuniku otsusele vangistada keskvõimu tagandatud Kataloonia valitsuse liikmed, kutsudes demokraate tulema välja ja "takistama selliste asjade toimumist 21. sajandil".
"Me ei anna alla, me ei ebaõnnestu, me võitleme lõpuni, lõpuni," ütles Marta Rovira emotsionaalases avalduses, mis tõi tema silmadesse pisarad. "Sest meil on täielik õigus elada riigis, kus on rohkem õiglus, väärikust ja vabadust."
Vangistatute seas on ka ERC-i kuuluv samuti ametist kõrvaldatud asepresident Oriol Junqueras,
Carles Puidgemonti erakonna PDeCAT peasekretär Marta Pascal sarjas kohtuniku otsust panna vangi demokraatlikult valitud valitsus üksnes sellepärast, et nad tahtsid oma kodanikele teistsugust tulevikku.
Ta ärgitas katalaane vastama rahumeelselt, kuid otsustavalt, et näidata Hispaania valitsusele, et on häbiväärne sekkuda Kataloona intsitutsioonide ja valitsuse tegevusse.
Puigdemont nõudis valitsusliikmete vabastamist
Puigdemont "nõudis" neljapäeval oma võimult kõrvaldatud valitsuse liikmete vabastamist", kelle kohus oli uurimise ajaks vangi saatnud.
"Ma nõuan ministrite ja asepresideni vabastamist," ütles Puigdemont Belgias tehtud avalduses, mida vahendas Kataloonia televisioon. Kaheksa vahistatu seas oli Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras.
Varem kirjutas Puidgemont Twitteris, et Kataloonia seaduslik valitsus pandi ideede pärast vangi.
Endine asepresident näeb vangistuses Kataloonia vabaduse hinda
Juurdluse ajaks vangi pandud Kataloonia tagandatud asepresident Oriol Junqueras ütles reedel ajalehes avaldatud kirjas, et näeb vangistuses hinda, mis tuleb maksta Kataloonia vabaduse eest.
Junqueras tõdeb Kataloonia iseseisvust toetavas ajalehes Ara ilmunud kirjas, et tema ja teised endised valitsusliikmed eeldasid, et lõpetavad vanglas.
Ta kirjutab kokkuleppest endise välisministri Raül Romevaga, et "kui vabaduse eest makstav hind on vangla, on nad valmis seda maksma".
Junquerase sõnul püüab Hispaania valitsus teda ja veel kaheksat endist valitsusliiget juurdluse ajaks vangistades "põlvili suruda".
Samas kirjas ärgitab ta lahkulöömist pooldavaid erakondi 21. detsembriks määratud valimistel eraldi kandideerima. See tähendaks, et Junquerase Vabariiklik Vasakpartei ei jää koalitsiooni paremtsentristliku Kataloonia Demokraatliku Parteiga. Vasakpoolsed juhivad praegu valimiseelsetes arvamusküsitlustes.
EL: Puigdemonti vahistamiskäsk kuulub kohtute kompetentsi
Euroopa Liit keeldus reedel sekkumast Euroopa vahistamismäärusse, mille Hispaania Belgias viibiva Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti kohta välja annab, öeldes, et selle küsimuse peavad lahendama kohtud.
"See on täielikult kohtuvõimude asi, kelle iseseisvust me igati austame," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Annika Breidthardt ajakirjanikele.
Šoti esimene minister taunib Kataloonia eksministrite vahistamist
Šoti esimene minister Nicola Sturgeon kritiseeris kaheksa endise Kataloonia valitsusliikme vahistamist iseseisvuspüüdluste eest ja kutsus kriisi demokraatlikult lahendama.
"Lahkhelid Kataloonia tuleviku pärast on poliitilised," ütles Šoti Rahvuspartei juht ja Šotimaa iseseisvuse eestkõneleja Twitteris.
"Need tuleb lahendada demokraatlikult - mitte poliitiliste vastaste vangistamisega. Olgu suhtumine Katalooniasse milline tahes, valitud liidrite vangistamine on vale ja kõik demokraadid peaksid selle hukka mõistma," märkis Sturgeon.
Puigdemonti partei kandideerib Kataloonia valimistel
Carles Puigdemont ütles reedel, et on valmis kandideerima 21. detsembrile kavandatud ennetähtaegsetel Kataloonia parlamendivalimistel.
"Olen valmis olema kandidaat... Tahan saata sõnumit meie rahvale," lausus Puigdemont telekanalile RTBF.
Puigdemonti Erakonna kõneisik ütles juba esmaspäeval, et partei kandideerib Kataloonia parlamendivalimistel.
"Me läheme 21. detsembril valimistele. Läheme veendumuse ja otsustavusega lasta Kataloonia rahval oma arvamust avaldada," ütles PDeCAT-i kõneisik Marta Pascal ajakirjanikele.
Hispaania keskvalitsuse varasemal teatel saab Puigdemont kandideerida, kui teda pole selleks ajaks vangi saadetud.
Kataloonia tagandatud separatistliku koalitsiooni erakonnad pidasid esmaspäeval Barcelonas eraldi kohtumisi.
Kataloonia tagandatud asepresident Oriol Junqueras ja regionaalparlamendi spiiker Carme Forcadell osalesid Kataloonia Vabariikliku Vasakpartei (ERC) nõupidamisel ja erakond otsustas samuti valimistest osa võtta.
Valimistel osalemine tähendaks osade analüütikute hinnangul, et eelmise nädala iseseisvusdeklaratsioon oli sümboolne.
Valimistel osalemisest tuleb teatada 7. novembriks, kandidaatide täielik nimekiri tuleb esitada 18. novembriks.
Madrid: Puigdemonti nõustumine valimistega on "väga positiivne"
Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti nõustumine eelseisvate regionaalvalimistega on "väga positiivne", kuna see on samm normaalsuse taastamise suunas, ütles teisipäeval Hispaania kõrgeim valitsusametnik Kataloonias Enric Millo.
"Minu hinnang on väga positiivne," ütles Millo ajakirjanikele pärast seda, kui Puigdemont tõrjus Brüsselis kartused, et separatistid võivad Madridi välja kuulutatud valimisi boikottida. "See tähendab nõustumist naasmisega demokraatliku seaduslikkuse juurde."
Millo sõnul võimaldavad valimised Madridil "taastada Kataloonia omavalitsus".
Barcelonas nõudsid sajad tuhanded inimesed Hispaania ühtsuse hoidmist
Barcelonas avaldas pühapäeval Hispaania ühtsuse toetuseks meelt umbes 300 000 inimest, teatas kohalik politsei, korraldajad hindavad osalejate arvu 1,3 miljonile.
Hispaania koosseisu jäämise pooldajad kogunesid meeleavaldusele pärast seda, kui Kataloonia parlament jõuka 7,5 miljoni elanikuga piirkonna reedel iseseisvaks kuulutas.
Kataloonias resideeruva keskvalitsuse esindaja andmeil osales demonstratsioonil miljon inimest.
Protestijad kandsid Hispaania punakollaseid lippe ja plakateid, millel seisis "De Todos". Sellega taheti öelda, et Kataloonia kuulub kõigile piirkonna elanikele. Ühele suurele lipule oli kirjutatud "Kõik me oleme Kataloonia" ning rahvas skandeeris "Puigdemont vangi" ja "Elagu Hispaania".
Madrid rakendas eelmisel nädalal põhiseaduse artiklit 155
Hispaania peaminister Mariano Rajoy vallandas laupäeval, päev pärast Kataloonia arlamendis toimunud iseseisvumishääletust, regionaalvalitsuse. Keskvalitsus on aktiveerinud ka põhiseaduse artikkel 155 Kataloonia Madridi otsekontrollile allutamiseks.
Rajoy sõnul saadab ta laiali ka Kataloonia parlamendi ning korraldab 21. detsembril uued Kataloonia parlamendi valimised.
Peaminister loodab, et iseseisvumisvastased jõud saavutavad uues parlamendikoosseisus enamuse. Praegu on parlamendis napp enamus iseseisvuslastel - iseseisvumist pooldas reedel 135-liikmelise parlamendi 70 liiget. Hispaania ühtsust toetavad parlamendisaadikud boikottisid hääletust.
Hispaania paremtsentristlikus päevalehes El Mundo avaldatud arvamusküsitluse kohaselt kaotaksid separatistid praegu Kataloonia parlamendis enamuse.
Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.
Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.
Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.
Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR