Põhjamaade elanike toetus kaitsekoostööle on enneolematult kõrge ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Põhjamaade elanike toetus riikidevahelisele kaitsekoostööle on tõusnud enneolematult kõrgeks. Teisipäeval Helsingis Põhjamaade Nõukogu istungil tutvustatud uuringust selgub, et 60 protsenti Põhjamaade elanikest toetab tihedamat omavahelist koostööd ja suur enamus neist toetab just kaitsekoostööd. Põhjuseks on Läänemere piirkonnas kasvanud julgeolekuriskid.

Nagu igal aastal, kohtuvad tänavugi Põhjala riikide erinevate poliitiliste voolude esindajad, et Põhjamaade tulevikku ühiselt arutada. Helsingis kokku tulnud nõukogu istung erines varasemast aga selle poolest, et kaitsekoostöö pole seni olnud traditsiooniline Põhjamaade koostöövaldkond ehkki ühiseid kaitsealgatusi on ette tulnud varemgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ei Soome ega teised Põhjamaad taha elada võõraste imperaatorite all. See on kasvatanud toetuse kaitsekoostööle erakordselt kõrgeks, selgub uuringust.

Norra kaitseministri Frank Bakke-Jenseni sõnul on Põhjamaade elanikud värskete uuringutulemustega andnud poliitikuile täiendavaid volitusi Põhjamaade ühise julgeoleku paremaks tagamiseks.

"Põhjamaade koostöös on nüüd vajalik enesekindlus ka raskete küsimustega tegelemiseks, nagu kaitsekoostöö, julgeolekupoliitika ja kuritegevusega toimetulek," nentis Norra minister.

Põhjamaade Nõukogu konservatiivide fraktsiooni esimehe, Rootsi poliitiku Hans Wallmarki sõnul nõuab arendamist ka Põhjamaade ja Balti riikide ühine kaitsekoostöö, sest piirkonnad on tegelikult väga sarnases olukorras ning küberkaitse osas kuluvad Eesti kogemused Põhjamaadele vägagi ära.

"Ohud on sarnased ja Eesti on kahjuks hea näide, sest ta on olnud täiemõõdulise küberrünnaku sihtmärk," lausus Rootsi poliitik.

Põhjamaade Nõukogu liikmed tuletavad meelde, et mingeid agressiivseid kavatsusi Põhjamaadel ei ole ning julgeolekukoostöö tähendab tingimata ka rahu edendamist.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: