Presidendile oli vastamiseks saadetud sadu küsimusi ning vastuseid andis ta umbes tund aega, vahendas Soome Keskerakonna väljaanne Suomenmaa.

Lisaks Soome poliitikat, majandust, immigratsiooni ja ühiskondlikku elu puudutavatele küsimustele tulid jutuks ka NATO-ga liitumine ning Eesti aitamine sõjalise rünnaku korral.

Küsimusele, milline on peamine põhjendus, miks Soome peaks kuuluma või mitte kuuluma NATO-sse, vastas Niinistö, et ainsaks oluliseks sõnaks on "julgeolek".

"Me peame oma julgeolekut maksimaalselt tagama. Ma olen rahul, et Sipilä valitsus võttis oma valitsusprogrammi selle, et me ise ust kinni ei pane - hoiame võimalust, et esitame taotluse NATO-ga liitumiseks. Eelmine valitsus oli selle välistanud. See on praegusel hetkel rahuldav olukord," selgitas ta.

Seejärel esitati Niinistöle järgnev küsimus: "Kui Eesti jääb rünnaku alla, kas Soome siis aitab?"

"Ma parema meelega mingeid sõjamänge ei mängiks, kuid kui seda tuleb teha... Ma ei kujuta ette olukorda, kus oleks mingi eraldi sõda Eestis või Balti riikides. Kui sealkandis sõditakse, siis sõditakse ka mujal. Siis on jutt juba suurest sõjast. Kui Venemaa ja NATO sõdivad, siis ei tee nad mingit lepet, et sõdime nüüd ainult Eestis või Balti riikides. Küll me juba Eestit aitame," rääkis Soome president.

Niinistö ei täpsustanud, milline see abi oleks, kuid ta täpsustas, et see ei piirduks ainult "riisi ja kartulite" saatmisega.