Õppus Aurora 17 koondab liitlasväed Põhjamaadest, Baltikumist, Kesk-Euroopast ja USA'st. Tegemist on Rootsi lähiajaloo suurima ja olulisema õppusega, mille peamine fookus on suunatud Gotlandi saare kaitsmise harjutamisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oli ta ju üsna pikka aega peaaegu et demilitariseeritud ehk Rootsi üksuste paiknemine seal oli viidud miinimumini, kui mitte peaaegu olematuseni. On ju mõned nimetanud Gotlandi ka Rootsi lennukikandjaks, kuigi ta on maa küljes kinni, ehk ta on strateegiline keskkkoht, mille omamine Läänemeres annab tõenäoliselt nii mõnegi eelise," selgitas mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Eestist osaleb õppusel mereväe laev Wambola, mille meeskonna ülesanne on osaleda sadamas toimuvatel väekaitselistes harjutustes ning täita transpordi ülesandeid.

"Kaitseliidu Saarema malevast osaleb õppusel Aurora 34 kaitseliitlast. Põhiülesanded on vastase tegevuse piiramine Gotlandi saarel ning rannikukaitse ja sadamakaitse ülesanded," rääkis Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Gunnar Havi.

Saska sõnul peetakse sõjalises mõttes Läänemerel olevaks kitsaskohaks Gotlandi saare kõrval ka Bornholmi saare piirkonda.

"Ümber Bornholmi saare ja tegelikult piirkond, mis jääb Kagu-Rootsi ja Kaliningradi vahele, on see kitsaskoht, millest räägitakse kui merelisest Suwalki kitsusest ehk seda on tänase tehnoloogiaga nii pealveetõrje, õhutõrje kui ka veealuse osaga kinni panna suhteliselt kerge ja lahti murda suhtelisest raske," selgitas Saska.

Rootsi jaoks, kes ei kuulu NATO-sse on need õppused olulised ka selleks, et mõista paremini liitlaste sõjalisi taktikaid ja inforuumi.

Luik: Rootsi on tugeva tegijana tagasi

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et Rootsi õppuste puhul tuleb kindlasti vaadata ka konteksti ja seda, et praegu toimuvad ka Venemaa ja Valgevene sõjaväeõppused Zapad. Luik usub, et seetõttu on paljud piirkonna riigid, nende hulgas ka Rootsi mures.

Luik ütles, et kuigi Rootsi valitsuse seisukoht on see, et õppuste ajastus on juhuslik, on tema hinnangul oma mõju siiski ka Zapadil. See, et USA nii suure jõuga õppustel osaleb, on tema sõnul kindlasti Zapadiga seotud.

Rootsi õppused on Luige sõnul unikaalsed. "Tegemist on hiigelsuurte territoriaalkaitseõppustega, mille stsenaarium näeb ette rünnakut Gotlandi saare ja ka Rootsi maismaa, kaasa arvatud Stockholmi vastu," ütles ta.

"Kindlasti pole juhus, et sellel õppusel osalevad USA väed ja muidugi ka paljude teiste NATO liikmete, sealhulgas Eesti väed. Mõõtkavaks võib öelda, et USA vägesid on seal 1500, järgmisel osalejal Taanil umbes 120. Nii et ameeriklased on hiiglaslike jõudude, väga arenenud tehnika, kaasa arvatud õhutõrjerakettidega Gotlandil kohal," lisas minister.

Luige sõnul on Gotlandi saar ka Eesti jaoks väga tähtis.

"See, kelle käes on Gotland, suuresti kontrollib piirkonda, mis võimaldab Balti riigid kas NATO lennukite jaoks täiesti sulgeda, kui Gotlandil on vaenlase õhutõrje, või siis meie huvides on see, kui meie liitlased kontrollivad Gotlandi, mille kohta on ka öeldud, et tegu on uppumatu lennukiemalaevaga," selgitas Luik.

Ministri sõnul on Rootsi praeguste õppuste puhul võtnud Gotlandi suhtes hoopis teistsuguse hoiaku.

"Mis puudutab praegust stsenaariumit, siis on väga oluline, et lisaks sellele stsenaariumile on Rootsi võtnud Gotlandi saare suhtes hoopis teistsuguse hoiaku - alustab laiaulatusliku garnisoni paigutamist Gotlandi saarele ja see on muidugi ka kindel märk sellest, et Rootsi on julgeolekupoliitilises mõttes Balti mere ruumis tagasi väga tugeva tegijana," rääkis Luik.

Luik lisas, et samal ajal toimub Läänemere piirkonnas kolmaski sõjaline õppus - Poola maismaaõppus Dragon 2017.

"Nii et ühelt poolt Vene suurõppus, teiselt poolt lääneriikides toimuvad suured maismaa-, mere- ja õhuväeõppused - kindlasti peegeldavad need väga keerulist situatsiooni Balti mere regioonis julgeolekupoliitiliselt, aga peegeldavad ka seda, et Lääs on n-ö jalule tõusnud ja demonstreerib, et meie huvid ja väärtused on hästi kaitstud," ütles kaitseminister.