Soome ekspresident Martti Ahtisaari kuulub kindlalt nende inimeste hulka, keda võib pidada rahvusvaheliste konfliktide lahendamise tippeksperdiks, veteraniks vaenupoolte lepitamise alal. Tema sõnum on väga lihtne - päriselt saab maailmas konfliktidele lõpu teha vaid siis, kui kogu maailm võtab omaks Põhjamaade ühiskonnamudeli. Et maailm pole ideaalne paik, siis tõenäoliselt ei juhtu seda mitte kunagi. Ent ainsat tõeliselt rahu tagavat ühiskonnakorraldust peab seda enam propageerima.

"Tehke tööd põhjamaise mudeli nimel ning propageerige seda iga päev, agaralt ja strateegiliselt," rõhutas Ahtisaari oma sõnavõtus.

Praegu ei ole konfliktid aga mingite kaugete maade teema, nagu see Euroopas pärast Jugoslaavia sõdade lõppu kaua oli. Donbassis toimuvaga on tüli tulnud päris meie ukse alla ning kaugemal asuva Süüria kodusõja tagajärjed mõjutavad Euroopa poliitikat üsna põhjalikult. Sestap oli "muutunud julgeolekuolukord" üks märksõnu, mida seekordsel Põhjamaade Nõukogu ja ka Põhjamaade ministrite ning välisministrite kohtumisel tihti kuulda võis.

Põhjamaade poliitikute hulgas süveneb veendumus, et oma rahuliku iseolemise kaitseks ei piisa ainult omavahelisest koostööst. Ka Balti riikide, kui lähimate naabritega tuleb kaitsekoostööd hoida sel, väga kõrgel tasemel, kuhu see praeguseks jõudnud on.

"Kui me võtame Soome näiteks, me oleme täna rahutagamismissioonil koos Soomega. Me teame seda, et Soome käib õppustel näiteks Eestis, viimati käis Kevadtormil. Viimane õppus, mis oli sügisel septembrikuus, mida Rootsi pidas, Aurora, oli Eesti seal üks osapool. Me näeme täna seda, et reaalselt Taani ja Eesti NATO alases koostöös, see on õhuturve, mis on olnud Taani poolt Eestis. Me teame, et selle aasta lõpus Taani sõdurid tulevad EFB raames Eestisse ja on koos siis Suurbritannia üksusega, nii et minu meelest see koostöö on väga tihe, väga konkreetne," kommenteeris Eesti peaminister Jüri Ratas.

"Nagu te teate, elame me väga pingelisel ja ettearvamatul ajal. See tähendab, et lähedasem julgeolekupoliitika Põhjamaade ja Balti riikide vahel on viis tõsta julgeolekutaset Läänemere piirkonnas. See on ka põhjus, miks oleme praegusel eesistumisperioodil pühendunud peamiselt just julgeolekupoliitikale, Põhjamaade Nõukogu eesistujariigina," selgitas omakorda Norra peaminister Erna Solberg.

Ahtisaari sõnumi juurde tagasi tulles peab taas nentima, et kohalikku julgeolekut ei saa tagada rahvusvahelisi kriise lahendamata ning kaugemaid sõjakoldeid kustutamata. See kõik eeldab Põhjamaade agarat tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides. Praegu on selleks head võimalused, sest lähemail aastail on pidevalt mõni Põhjala riik ÜRO Julgeolekunõukogus esindatud.

"Muidugi asume me ka ÜRO Julgeolekunõukogus teenides oma ühiste väärtuste põhjal. Demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse kaitse. Seda me jätkame. See tähendab ka, et meil tuleb tegemist teha kõigi sõdade ja konfliktidega, mida me näeme kogu maailmas ja me kaitseme mitmepoolsust. Need on globaalsed probleemid ja vajavad globaalset lahendust," rääkis Rootsi välisminister Margot Wallström.

"Globaalne olukord kutsub isegi veel tihedamale koostööle Põhjamaade vahel. Sellest me kõnelesime tänasel kohtumisel üksikasjalikult. Me näeme, et järjest ebakindlam keskkond meie ümber kutsub meid tihedamale koostööle nii omavahel kui ka üheskoos mitmesugustes rahvusvahelistes organisatsioonides," sõnas omakorda Norra välisminister Ine Søreide.

Si vis pacem, para bellum - kui tahad rahu, valmistu sõjaks, ütlesid vanad roomlased. Põhjalas ei tähenda sõjaks valmisolek relvatäristamist ja naabrite ähvardamist, küll aga sellise koostöö ja kindluse näitamist kogu maailmale, et igaüks, kes tahaks mõnele Põhjala riigile kallale karata, eelnevalt vähemalt väga põhjalikult mõtleks.