Keskpank: kinnisvara hinnatõus on stabiliseerunud, laenuvõtmine kasvanud

Eesti Panga juhtide sõnul on Eesti majanduse kindlustunne ja finantsstabiilsus hea, ent valitsus peaks hoiduma seda ülestimuleerimast.
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on elanikkonna hoiused ja ka muud finantsvarad võrreldes aastatagusega kasvanud.
Kinnisvara hinnatõus on stabiliseerunud ja jäänud viie protsendi suurusjärku aastas, mis vastab inimeste palgakasvule.
Küll aga on turuaktiivsus kasvanud tehingute poolest. Aasta esimeses pooles kasvas tehingute hulk võrreldes aasta varasemaga kümme protsenti.
Kasvanud on ka pakkumiste hulk, palju on uusi arendusprojekte. Ehituslube väljastati Eestis 20 protsenti enam, Tallinnas lausa 40 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Kuna vakantsus kasvab, peaks see avaldama ka üürihindadele alandavat mõju.
Laenuportfell on kasvanud 6,5 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Autoliisingute maht on kasvanud lausa 15 protsenti, mis näitab inimeste kindlustunnet.
Suurenenud on ka ettevõtete pikaajalised laenud põhivara finantseeringute tegemiseks.
Laenukasv on olnud suur kõigis sektorites, kiirem on see olnud eluasemelaenudes. Siiani hoogsat ehitussektorile laenamist on pangad viimasel ajal tagasi tõmmanud.
Ehkki palgakulude kasv on mõjutanud ka Eesti pankade kulusid, on suuretud kokku hoida muude kulude arvelt, mistõttu palgatõusud pankade finantstulemusi negatiivselt mõjutanud ei ole.
Viimastel andmetel on raugenud ka Rootsi kinnisvara hinnatõus, kuid see võib olla ka ajutine märk. Rootsi kinnisvaraturu ja -hindade liigkiire kasv võib hakata Rootsi pankade tõttu avaldama negatiivset mõju ka Eestile.
Oht majandust ülestimuleerida
Keskpanga president Ardo Hansson selgitas, et kui Rootsi pankade finatsseis peaks ümber hinnatama, kandub see üle ka Eesti majandusele, pangaintressid hakkavad tõusma, mistõttu võib see mõned ettevõtted raskustesse viia.
Teine risk on makroökonoomiline: kui ettevõtete tulud ei kasva, ent kulud järjest kasvavad, satuvad ettevõtted lõpuks raskustesse. Seda riski on hakanud vähendama ekspordivõimekuse kasv, mis on viinud ka ettevõtete kasumite kasvamiseni. Lühiajalisel on riskid seetõttu vähenemas.
Samas võib käibetõus olla maailmaturul ajutine ning majanduskasv ei saa pikalt nii hoogne olla, nagu viimastel kvartalitel. Praegu on Eesti kõrgkonjunktuuri faasis, kus valitsus ei tohiks majandust ülestimuleerida, ütles Hansson. "Valitsus ei peaks olema see asutus, mis kogu trendi tagant kütab."
LHV Pank on muutunud Eesti Panga metoodika alusel Swedbanki ja SEB panga kõrval turuosalt oluliseks, mistõttu rakendub LHV Pangale täiendav kapitalipuhvrinõue 0,5 protsenti koguriskipositsiooni suhtes. Swedbankile ja SEB-le jääb kehtima senine kaheprotsendiline puhvrimäär.
Keskpanga kriteeriumid puudutavad ärimahte. Kuna vastasutatud Luminori kohta Eesti Pangal veel andmed puuduvad, ei saa nende kohta veel otsust langetada.
Keskpank ootab, kui Luminor esitab esimesed raportid oma tegevuse kohta ja saab seejärel ka vastava hinnangu anda.
Keskpanga hinnangul langetab pankadele kehtestatud avansiline tulumaks regulaarselt dividende maksvate pankade tulumaksu osa kasumist ning soosib varasemast suuremat dividendide maksmist. Suuremad dividendimaksed aga vähendavad pankade omavahendeid ja seega vastupanuvõimet. Nõrgem motivatsioon kapitali koguda on probleemiks eelkõige väiksema kapitaliga, kasvufaasis pankade puhul.
Uue tulumaksukorra kehtestamine üksnes krediidiasutustele võib soodustada laenuportfelli liikumist tütarettevõtetesse, mis raskendab järelevalvet ja kriisilahendust, hoiatab keskpank.
Toimetaja: Merilin Pärli, Priit Luts