Eesti pankadesse maandus aastatel 2012–2014 Aserbaidžaani firmadelt ligi 2,5 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid, Taani päevalehe Berlingske Tidende, Äripäeva ja mitme rahvusvahelise meediaväljaande uurimisest paljastus eile, et summa oli koguni suurem: 2,9 miljardit dollarit.

Selleks kasutati nelja offshore-ettevõtet, mis olid avanud konto Danske Bankis. Raha liikus muuhulgas Euroopa poliitikute, ettevõtjate, ajakirjanike kui ka teiste eraisikute taskusse, kuid üldiselt pole siiani täpselt teada, mis sellest rahast sai.

Äripäev kirjutas, et samal ajal kui Aserbaidžaani valitsus vahistas hoogsalt aktiviste ja ajakirjanikke, kasutasid riigi võimuladviku liikmed salajast kassat, et maksta kinni Euroopa arvamusliidrite toetav sõna, osta luksustooteid, tegeleda arvatava rahapesuga ja saada muud moodi kasu.

Näiteks jõudis raha vähemalt kahe Euroopa poliitiku taskusse – üks neist oli Saksa parlamendisaadik Eduard Lintner, kes viibis laekumiste ajal vaatlejana Aserbaidžaani presidendivalimiste juures ja kirjeldas neid kui ausaid. Linter ise oma süüd ei tunnista ja väidab, et ei teadnud ka selle algallikat.

Raha sai Guardiani teatel näiteks ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) kunagi paremtsentristlikku liitu juhtinud itaallane Luca Volonte, kes sai Itaalias asutatud sihtasutuse kaudu üle kahe miljoni euro sularaha. Milano prokuratuur on talle esitanud süüdistuse rahapesus ja korruptsioonis. Volonte eitab süüd.

Briti ettevõtete kaudu maksti raha ka bulgaarlasele Kalin Mitrevile, kes määrati mullu Londonis asuva Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga nõukokku.

Eelmisel aastal sai Mitrev 425 000 eurot Aseri ettevõttelt Avuar Co. Ta on kinnitanud raha saamist ja väidab, et teenis selle seaduslike ärikonsultatsioonidega. Mitrevi abikaasa Irina Bokova on Unesco peadirektor, kes andis ühe Unesco kõrgemaid autasusid, Mozarti medali Aserbaidžaani esimesele leedile ja asepresidendile Mehriban Alijevale. Samuti võõrustas ta Unesco peakorteris Pariisis fotonäitust pealkirjaga "Aserbaidžaan - tolerantsuse maa". Ürituse organiseeris Heidar Alijevi sihtasutus.

Bokova ei ole enda sõnul oma abikaasa äritegevusega kursis.

Raha jõudis Äripäeva teatel ka režiimisõbralikke lugusid kirjutanud ajakirjanikule, luksuskaupu pakkuvatele ettevõtetele, Aseri kohalikele prominentidele jm.

"Kuskil 50 miljonit läks eraisikutele. Kui me võrdleme kolme miljardiga, siis see on väike summa, aga enamik rahast läks offshore-firmadele, mille omanikke me tea. Me ei tea, kui palju seal võis olla poliitikuid või hämaraid äritegelasi. Tõenäoliselt suurem osa sellest skeemist oli ikkagi Aserbaidžaani eliidi enda rikastumise huvides, arvame me praeguse seisuga," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" teemat kajastanud Äripäeva uuriva toimetuse juht Piret Reiljan.

See on juba teine osa Danskega seotud rahapesuskandaalist. Kevadel selgus nimelt, et Eesti kaudu liigutati 1,6 miljardit dollarit Venemaa kuritegelikku raha. Tegu on suurte summadega. Loomulikult on see ka pangale rahaliselt kasulik ning mitteresidendid olid pangale väga olulised kliendid.

"Danske oli juba alates 2007. aastast keskendunud mitteresidentidest klientidele. Nad käisid lausa kohapeal Aserbaidžaanis, Venemaal ja Ukrainas ise kliente värbamas, mitte kliendid ei pidanud siia tulema," ütles Reiljan.

Danske Bank Eesti toonane juht Aivar Rehe põhjendas Aserbaidžaani külastamist hoolsuskohustuse täitmisega.

"Aserbaidžaan kuulus kõrgendatud riski piirkonda, mille puhul pank lähtus tugevdatud hoolsusmeetmetest, mis põhinevad finantsinspektsiooni soovituslikul juhendil ning seadusel. Hindasime, et üks väärtuslik toiming riskide maandamisel ja kliendi tundmisel on klientide kohapealsed külastused. Panga mitteresidentidest kliendi teeninduse üksuse töötajad regulaarselt külastasid kliente nii Venemaal, Ukrainas kui ka Aserbaidžaanis. Külastuste raames teostati ka kliendi tuvastamine," teatas Rehe.

See piinlik lugu tõi Danskele kaasa uurimise, mille tulemusena leidis finantsinspektsioon 2014. aastal, et panga tegevuses oli mitmeid puuduseid ja probleeme.

"Organisatsiooni töö peab olema sätitud selliselt, et hall või must raha ei saaks läbida panka. Selleks on vaja piisavalt protsesse, inimesi ja süsteeme. Danske Bankis oli puudusi praktiliselt kõikides nendes elementides. Ei olnud piisavalt teadmisi, ei olnud piisavalt protsessid paigas, ei täidetud protsesse ja seadusi," loetles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.

Danske tunnistas teisipäeval, et kuni aastani 2014 oli Eesti filiaali töö rahapesu takistamisel ebapiisav, kuid viimastel aastatel on meetmeid parandatud. Samuti kinnitas pank, et asub omalt poolt veel kord uurima panga aastatetagust tegevust.

"Rahapesu vastane kaitse toimis. Finantsinspektsioon osundab alati vajadusele täiustada süsteemi, s.o protseduure ja infotehnoloogilisi lahendusi. See oli asja tuum. Minu lahkudes, hindan, et 85 protsenti kokkulepitud täiendustest oli juba juurutatud," kommenteeris Rehe.

Rahapesu andmebüroo: kahtlasi rahavooge märgati aastal 2013

Aastail 2012-2014 Danske Eesti filiaali juhtinud Rehe sõnul tegi pank rahapesu andmebürooga koostööd ja saatis büroole igakuiselt sadu teateid rahapesukahtluste kohta.

Rahapesu andmebüroo toonitas samas, et sai raha liigutamise skeemile jälile ise, mitte Danske kirjade abiga.

"Panganduses on tavaline praktika 3kolmestmeline riskide juhtimise kaitseliin, meie rakendasime mitteresidentide teenindamisel neljaastmelist kaitseliini," rõhutas Rehe. "Esimene kaitseliin oli otsene kliendisuhtlus, sh kliendi tuvastamine, tema majandustegevuse ja prognoositava rahalise käibe, samuti lepingupartnerite kohta info kogumine kliendihalduri poolt. Teine kaitseliin oli juriidilise haridusega kvaliteedi kontroller, kes hindas kliendihalduri kogutud dokumentide-lepingute juriidilist sisu, sh seal esitatud isikuid. Vajadusel esitas kvaliteedi kontroller kliendihalduri vahendusel kliendile täiendavaid nõudmisi. Kolmas kaitseliin oli rahapesu tõkestamise üksus, mille töö sisu ma avada ei saa. Nimetatud pangaüksus tegutses täielikult sõltmatult ja tegi otsuseid iseseisvalt, k.a kahtlaste tehingute teadete esitamine rahapesu andmebüroole. Neljas kaitseliin oli siseaudit," loetles Rehe.

Sellegipoolest must raha Danske Eesti filiaalist suures ulatuses läbi voolas.

PPA rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand avaldas Postimehele, et tegelikult saadi Eestis juba 2013. aasta suvel jälile, et Aserbaidžaanist tulevad siinsetesse pankadesse – peaasjalikult Danske Eesti filiaali – kahtlased rahavood.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et ei saa seadusest tulenevate piirangute tõttu avaldada, mida inspektsioon Danske Eesti tegevuse kohta nelja Aserbaidžaani pangakonto osas edasi uurib, küll aga tehti Danskele kevadel ettekirjutus, mis viis lõpuks panga otsuseni loobuda tulevikus mitteresidentide teenindamisest nende Eesti filiaalis.

Trahvi Danske ei saanud, sest finantsinspektsiooni kinnitusel ei võimalda Eesti seadused pankadele sellise suurusega trahve välja kirjutada, mis pankadele ka korda läheks.

"Minu hinnangul sai Danske väga raskelt karistada, nad pidid loobuma ühest äriliinist. Ja juhtkonna liikmed said korraliku minetuse osaliseks, kus neil võib olla piiratud finantssektoris osalemine oma töös," ütles finantsinspektsiooni juht Kessler.

Rahapesu andmebüroo: idaraha päritolu on suurim murekoht

Reimand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et esimeste viideteni Danske pangas toimunud aserite rahapesust jõuti 2013. aasta suvel ühe teise juhtumi uurimise käigus, mispeale hakati jupphaaval rahapesu ulatust ja seoseid kindlaks tegema.

Pank oli koostööaldis, kinnitas Reimand.

"Kindlasti tegi pank koostööd selles ulatuses, et vastas meie päringutele ja edastas nõutud informatsiooni. Antud juhtumis on küsimuse all eeskätt panga roll nende tehingute tuvastamisel, hoolsusmeetmete rakendamisel ja tõkestamisel ning meile teadete esitamisel."

Panga trahvimine ei õnnestunud Reimandi sõnul Eesti seaduste eripära tõttu.

"Eesti õiguspraktikas ja Eesti regulatsiooni järgi on rahapesu kui kuriteo menetlemisel vajalik tuvastada see, et see raha pärineb mõnest kuritegelikust tegevusest. Seda ka neil juhtudel, kui rahapesu muud objektiivsed tunnused - võltsimine, fiktiivsed tehingud, variisikud - on tuvastatud, seetõttu kriminaalmenetluse võtmes ka antud kaasust ja neid rahavooge Eestisse võimaldanud inimesi ei ole käsitletud," tõdes Reimand.

Rahapesu tõkestamise suurima murekohana näeb PPA endiselt idasuunalisi rahavooge, mille kuritegelikku päritolu on praktiliselt võimatu kindlaks teha. Igal aastal pestakse sedasi pankade vahendusel sadu miljoneid eurosid.

Trahvidest olulisemaks peab Reimand aga võimalust võtta musta raha ära ka juhul, kui selle kuritegelikku päritolu tõestada ei saa, ent muud rahapesu tunnused ilmnevad.

Seadus karmistub

Edaspidi aga tõusevad ka pankade panused. Nimelt saatis rahandusministeerium parlamenti uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, kus juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmääraks seatakse 400 000 eurot.

"Rahatrahvid juriidilisele isikule tõusevad praeguselt 32 000-lt 400 000-le eurole, aga direktiiv ise annab maksimumraamid ette ja need on ikka kümnetes kordades rohkem kui selle eelnõuga soovitakse tõsta," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

"Juhul kui on tõestatud eelkuritegu, siis on võimalik võtta vastutusele ka kriminaalkorras, mis võib tuua kuni viieaastase vabadusekaotuse ja lõpuks on alati võimalik minna ka krediidiasutuse tegevusloa kallale. Väärteo karistuse piirmääraks on praegu kehtiva karistusseaduse kohaselt 400 000," lisas rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.