Kohalikud pelgavad Hiiumaale kerkiva meretuulikupargi mõju keskkonnale ({{commentsTotal}})

Hiiumaa on esimene Eesti maakond, mis kehtestas oma merealade planeeringu. Kohalik MTÜ muretseb aga, et sellega on antud luba maailma võimsaima meretuulikupargi rajamiseks, mis tooks nende hinnangul koos sellega püsti pandavate kõrgepingeliinidega kaasa tõsise kahju Hiiumaa elukeskkonnale.

Planeering määras alad Hiiumaad ümbritsevas meres, kuhu tuulikuid rajada võiks. Kui praegu on maailma suurim tegutsev meretuulikute park Suurbritannia rannikust 20 kilomeetri kaugusele jääv 630 MW võimsusega ja 175 tuulikuga London Array, siis Nelja Energia poolt Hiiumaale plaanitavas Loode-Eesti meretuulepargis oleks 100-160 tuulikut ja selle võimsus oleks 700-1100 megawatti ning see asuks 12 kilomeetri kaugusel rannikust.

"Hiiumaa kaotaks oma väiksuse võlu. Ta muutuks tööstuspiirkonnaks, siin ei oleks seda rahu ja ilu, mida me oleme võinud nautida," ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi tuulikute täpne suurus pole veel teada, kardab osa hiidlasi, et sinna võivad tulla ligi 150-meetrise rootori läbimõõduga tuulikud. Tuulepargi arendaja sõnul on 12-kilomeetrine kaugus enam kui piisav, sest mitmed maismaal asuvad tuulepargid on elamutele kordades lähemal.

"Et tuulepark, mis asub niisugusest tavalisest tuulepargist 20 korda kaugemal, on liiga lähedal, siis mis ma oskan selle kohta öelda? Selliseid hüpoteese võib püstitada, aga sellel mitte mingisugust tõepõhja ju taga ei ole," kinnitas tuulikupargi arendaja 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Konkreetseid tõendeid selle kohta, et nii suur tuulepark mõjub inimeste tervisele negatiivselt ka nii kaugelt, ei ole. MTÜ Hiiu Tuul on aga pigem skeptiline ning ei soovi, et Hiiumaast saaks selles küsimuses katsejänes.

"Me muretseme sellepärast, et meie keskkond saab kahustatud, meie loodus saab kahjustatud, et rikutakse pöördumatult ära maailmas ainulaadne piirkond," selgitas Talts.

Tuulepargi projekteerimise käigus tuleb planeeringu kohaselt teha täiendavad uuringud, mis peaksid andma juba vastused küsimustele, kuidas võivad konkreetset tüüpi tuulikud mõjuda kaladele, lindudele ja ka merel tehtavale radariseirele.


"Mina võin praegu kindla veendumusega öelda, et selle planeeringuga on kaitstud nii keskkonnahuvid, Eesti riigikaitse huvid kui ka kõikide hiidlaste huvid," ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja.

MTÜ Hiiu Tuul seda seisukohta ei jaga ja selle esindaja kinnitas, et on valmis planeeringu kohtus vaidlustama.

Arendaja sõnul oleks projekti maksumus umbes kaks miljardit eurot. Võimalikud investorid ja toodetud elektrienergia kliendid loodetakse leida rahvusvaheliselt turult.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: