Mari-Liis Jakobson: rohelised on nüüd istutatud nišši haljastusega tegelema ({{commentsTotal}})

Rohelistel tuleb Tallinna võimukoalitsiooniga liitunult olla väga tähelepanelik ning analüüsida hoolikalt oma jõuvarusid, märgib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Veidi enne oktoobrikuiseid valimisi käisin ühel peol, mille külaliskond koosnes põhiliselt ajakirjanikest ja politoloogidest, sekka ka mõni poliitiline suhtekorraldaja. Ja mida sellistel pidudel ikka tehakse... eks ennustatakse valimistulemusi ja aetakse niisama juttu maast, ilmast ja poliitikast. 

Üks olengul õhku visatud nali kõlas umbes nii, et ega sellest ju väga midagi polegi, kui rohelised Tallinnas üle künnise ei tule, Keskerakond on ju kah roheline erakond! Ja olgu muude ennustustega kuidas oli, siis see nali osutus tagantjärele vaadates omamoodi prohvetlikuks. Nüüd ongi meil Tallinnas roheline koalitsioon, kuhu kuulub volikogus häälteenamust omava Keskerakonna kõrval seal suisa esindamata Erakond Eestimaa Rohelised. 

Sellega andis Keskerakond ninanipsu vaata et sõna otseses mõttes poolt kuningriiki ihalenud Rainer Vakrale, kes muu hulgas ütles ühes debatis välja ka mõtte, et ideeliselt oleks sotside kõige loogilisem koalitsioonipartner just rohelised. Ja juba itsitavad konkurendid paremtiivalgi, et keski manööver ohustab kõige enam sotside toetust, sest rohelised saavad oma valijaskonda kasvatada eeskätt nende arvelt. 

Ja ega see poleks Keskerakonnale esimene kord väikeparteid püünele aidates Eesti erakonnamaastikku nihkuma panna. Omajagu võlgneb keskerakondlastele ja keskerakondlikule Tallinna TV-le ju ka EKRE, kes parandas tänu nendele oma nähtavust ning sai esimese suurema telekoolituse.

Ent ma arvan, et alles poole aasta eest juhivahetuse läbi teinud ja uut hingamist otsivad rohelised tegid Tallinnas üsna vastuolulise partii ning nii hästi kui EKRE-l neil minna ei pruugi. Ühest küljest on abilinnapea koht suurepärane platvorm, millelt vahepeal poliitika marginaaliasse purjetanud rohelised saaksid uuesti teha hüppe laiema avalikkuse tähelepanusõõri. Teisalt aga seilavad nad ikkagi ohtlikel vetel, otsekui Skylla ja Charybdise vahel. 

Esiteks, rohelised on end uue juhi taktikepi all proovinud ümber pakendada n-ö kitsastest looduskaitsjatest tervikliku rohelise maailmapildi kandjateks. Roheline maailmavaade ei tähenda ju ainult puudekallistamist ja mahetoitu, vaid laiemalt nii-öelda holistlikku maailmapilti, kus soovist ökosüsteemi tasakaalus hoida lähtub nii keskkonna-, majandus- kui sotsiaalpoliitika, aga ka näiteks kaitse- ja välispoliitika. 

Keskkonna ja kaasamise valdkonna abilinnapea koht Tallinna linnavalitsuses võib aga liigutada erakonna kuvandit hoopis vastupidises suunas. Sisuliselt on rohelised nüüd – vabandage mu metafoorivalikut, aga – istutatudki nišši, kus saab tegeleda haljastusega. Ja see, kui kaasamise teema delegeeritakse juuniorpartnerile, on alati ohu märk. Kaasama pannakse see, kellel endalgi on oht kaasamata jääda. 

Teiseks, mis saab roheliste erakonnaorganisatsiooni ülesehitamisest ning valmistumisest üldvalimisteks? Valimisteni on jäänud vähem kui poolteist aastat, mis tähendab, et kui rohelised seal tulemust tahavad näidata, tuleb kibekiiresti asuda üles ehitama erakonnaorganisatsiooni, kavandama valimiskampaaniat ning analüüsima, millistest valijasegmentidest ning milliste teemadega seoses võiksid tulla need mitukümmend tuhat lisahäält, mida erakond praeguste toetajate kõrval vajab, et üle künnise saada. Abilinnapea koht annab roheliste liidrile küll platvormi, millel on võimalik näidata, et ollakse tõsiseltvõetav poliitiline jõud, kes on suuteline ka midagi ära tegema. Aga kes veab siis valimisteks valmistumise protsesse, kui erakonna juht on hõivatud kommunaalküsimustega? 

Ning kolmandaks, mis saab rohelisest kodanikuühiskonna agendast? Tallinna linnavõimu kõige siiramalt häälekam kriitik pole viimastel aastatel olnud ei Reformierakond ega IRL, vaid hoopis urbanistid ja keskkonnaaktivistid, kes on mures linnaruumi ja elukeskkonna kvaliteedi pärast. Planeeringuid vaidlustavad aktivistid korraldavad meediasündmusi ja tallavad vajadusel kohtuteedki, ning on viimastel aastatel olnud Tallinna linnavalitsusele pea sama palju pinnuks silmas kui KAPO ja prokuratuur. Koalitsiooniettepanekuga vabastas linnapea Taavi Aas end tülikast rohelisest pinisejast ning suunas nood sujuvalt asju isekeskis lahendama. 

Niisiis on roheliste kaasamine koalitsiooni ühest küljest küll kena käik ja kindlasti abiks teel, mis tuleb veel käia, et viia Tallinn roheliste pealinnade kaardile. Kuid teisalt tuleb rohelistel nüüd olla väga tähelepanelik ning analüüsida hoolikalt oma jõuvarusid. Sest solvunult koalitsioonist lahkumisega Eestis head valimistulemust ei tee. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: