Toomas Sildam: koalitsioon või dekoratsioon? ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam
Toomas Sildam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Keskerakond andis rohelistele võimaluse olla edaspidi nähtavamalt suurel pildil, võtsid rohelised vastu ka riski kaotada 2019. aasta parlamendivalimiste eel küllaltki põhimõttekindlate valijate toetust, leiab ERR-i uudistetoimetuse poliitikatoimetaja Toomas Sildam.

Tallinna Botaanikaaed on igiroheline koht, sama roheline nagu keskpartei sümbol, ristikheinaleht. Sobiv dekoratsioon, mille ees kirjutada alla Keskerakonna ja Eestimaa Roheliste võimulepe.

Alguses tekitab see uudis ehk arusaamatust. Partnerid on ju väga ebavõrdsed. Keskerakond sai kohalikel valimistel pealinnas 85 199 häält, ehk 44,4% toetust ja rohelised 4621 häält, mis annab nende toetuseks 2,4%. Volikokku nad ei pääsenud.

Meenutagem, et möödunud nädalal hülgas Keskerakond pealinna koalitsioonikõnelused sotsiaaldemokraatidega. Seal oli määravaks saanud keskpartei soov mitte võtta volikogu esimehe koht häältemagnet Mihhail Kõlvartilt, kes seda soovis ja võimalikus võimuliidus puudli staatust peljanud sotside soov saada see kauaaegsele kohtunikule Helve Särgavale. Nii läksid keskerakondlaste ja sotside poliitilised suusad oktoobri lõpu esimesel lumel risti. Sotsid tahtsid keskerakondlaste jaoks liiga palju.

Tallinna volikogus ühekohalise enamuse saanud Keskerakond aga tahtis endiselt vabaneda ainuvõimu negatiivsest kuvandist. Uues volikogus andsid Reformierakond ja IRL neile juba ette korvi, EKRE jätsid nad ise kõrvale. Valimiskünnisest allapoole jäänutest oli välistatud koostöö Savisaare, Mõisa ja Sõõrumaa valimisliiduga, sest Keskerakonna eelmine esimees Edgar Savisaar on oma kunagisele koduparteile selja keeranud. Vaba Tallinna Kodanik tundus liiga ebamäärane valimisliit.

Siis meenus linnapeana töötanud ja ka linnapeana jätkavale keskerakondlasele Taavi Aasale Eestimaa Roheliste võluv esinumber Züleyxa Izmailova. Käed löödi kiiresti.

Eile õhtul andis Keskerakond välja pressiteate, mis teatas keskparteilaste ja roheliste koalitsioonist Tallinnas, kus rohelised saavad nende jaoks tehtud abilinnapea koha. Selles pressiteates ilmutas Züleyxa Izmailova poliitikule kohast paindlikkust, kui nimetas tulevase koostöö ilmselt kõige suuremaks murekohaks Reidi teed, ent lisas, et koalitsioonis olles saab üheskoos leida võimalikult keskkonnasõbralikud ja praegusi puid võimalikult palju säilitavad lahendused.

Puid loetakse pärast saemeeste ja asfaldimasinate lahkumist, võib siiski ettevaatlikult lisada.

Keskerakond annab rohelistele võimaluse olla edaspidi nähtavamalt suurel pildil, sest Tallinna Televisioon avab neile oma stuudio ja ka üleriiklik meedia tunneb nende vastu rohkem huvi. Keskpartei kordab sama, mida aastaid tagasi EKRE-ga, kellele anti Tallinna linnameedias tribüün, seeläbi tuntus ja mõjukus, millel kõigel oli oma roll, et rahvus-konservatiivid said parlamendipileti. Praegu, tõsi küll, EKRE erilisest tänumeelest pole põhjust rääkida.

Samas võtsid rohelised riski kaotada 2019. aasta parlamendivalimiste eel küllaltki põhimõttekindlate valijate toetust, mida nad ometi juurde loodavad võita, kui hakkavad loobuma senistest põhimõtetest.

Näiteks on roheliste kodulehel esmaspäevane pressiteade „Eesti peab tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki“, mida Eesti peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas kindlasti ei kavatse teha.

Ei ole ka kuulnud, et Keskerakond toetaks Põxit’it, ehk põlevkivienergeetikast väljumist, millele rohelised on enda toetust kuulutanud.

Siinjuures ei tasu rääkida, et Toompea ja Tallinna poliitika seisavad teineteisest lahus. Need on vägagi seotud. Hoogsad väljaütlemised keskerakondlikus pealinnas või seal sõlmitud kokkulepped ja kompromissid mõjutavad paratamatult ka valitsuse sisekliimat. Ilmselt on juba praegu sotsiaaldemokraatide seas neid, kelle arvates mõjub roheliste kaasa tõmbamine Tallinna valitsemisse mitte ninanipsu, vaid kõrvakiiluna sotsidele ja katsena tasalülitada parlamendi keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra pealinna-vastalist kriitikameelt.

Ahjaa, üks asi veel, lihtsalt silmaringi laiendamiseks. Tallinna Botaanikaaia õiekalendrist on näha, et novembris õitseb seal ka õnnetu saatusepuu, Clerodendrum wallichii, üdini roheline taim.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: