Mart Luik: opositsiooni koostöö volikogus sõltub Reformierakonna egost
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei teinud Keskerakonnaga toetuse nimel kokkuleppeid ning kui Reformierakond oma egost üle saab, on ka ühise opositsioonina edaspidine koostöö Tallinna linnavolikogus võimalik, leiab neljapäeval volikogu aseesimeheks saanud Mart Luik (IRL).
Luik ütles ERR-ile antud usutluses, et Keskerakonnal on rohkem poliitilist kultuuri kui Reformierakonnal saab eales olema.
Mis teie hinnangul tõi kaasa sellise kriitikalaviini opositsioonikaaslaste poolt pärast volikogu aseesimeheks valimist?
Peamine kriitikalaviin tuli Reformierakonna poolt. See on arusaadav, sest nemad ei saanud oma tahtmist. Nad esitasid enda poolt teise aseesimehe kandidaadi Ülle Rajasalu isikus ja otsisid sellele toetust ka IRL-i poole pealt, ka teiste opositsioonierakondade poole pealt. Teada oli ju see, et aseesimehe kohale saamiseks on vaja saada 40 häält ja kui Kõlvart oli ära valitud ja Savisaar andis oma hääle kõigi eelduste järgi Kõlvartile, sest Kõlvart sai 41 häält, siis Savisaar läks ära, mis tähendas seda, et kes iganes opositsiooni poole pealt teise aseesimehe koha peale kandideerib, peab saama vähemalt kaks Keskerakonna häält ka, et oma 40 häält kätte saada. Ja seal inimestega suhtemisel oli juba selge, et Reformierakonna poolt esitatud kandidaati ei toetata ja tõttöelda IRL ka ei tõtanud teda toetama. Ja siis meie fraktsioon jõudis selleni, et me pakume oma kandidaadi välja. Mis tuli meie jaoks suure üllatusena, oli muidugi see, et Keskerakond seda täismahus toetas. Me arvasime eile, et aseesimees jääb üldse valimata, et keegi ei saa seda 40 häält kokku ja siis toimuvad mingid täiendavad läbirääkimised, et kes siis võiks olla selline kandidaat, kes leiab ka ühise toetuse.
Kas selles olukorras ei oleks olnud mõistlik opositsioonil ühises kandidaadis kokku leppida?
Selles olukorras, jah, oleks olnud mõistlikum. See, et Reformierakond eile täiega põrus, on neile endale peeglisse vaatamise küsimus, kuidas nad sellele asjale lähenesid, et nad kõigepealt eeldasid, et igal juhul leiab toetuse nende kandidaat ilma mingite tõsiseltvõetavate läbirääkimisteta meie fraktsiooniga. Ma olen nõus, et opositsioon oleks võinud läbi rääkida, aga seda ei toimunud sellisel moel, et oleks jõutud rahuldava kandidaadini.
Ülle Rajasalut toetas 25 volinikku ja teid 43. Mis te ise arvate, millega te keskerakondlastest volinike toetuse ära teenisite? Miks nad otsustasid just teie poolt, aga mitte Ülle Rajasalu poolt hääletada?
Ma ju tegelikult seda täpselt ei tea, seda peaksite nende käest küsima. Aga võib arvata, et ma sobisin neile seetõttu, et ma ei ole Reformierakonna kandidaat, et neile sobib vastanduda Reformierakonnale. Sama hästi oleks Mart Luige asemel võinud olla edukas kandidaat ka mõni sotsiaaldemokraatide esindaja või EKRE esindaja. Teine pool oli see - ma ei tea küll Ülle Rajasalu tausta suhetes Keskerakonnaga, aga neile (Keskerakonnale - toim.) esitatud kandidaat ei sobinud kohe kuidagi. Ilmselt seal mingi ajalugu on.
Kas IRL-il oli mingisugune kokkulepe Keskerakonna fraktsiooniga, et nad teie kandidatuuri toetaksid?
Ei olnud. Sellist kokkulepet ei olnud. Me kell 15 saime enne volikogu kokku, siis kõigepealt leppisime fraktsiooni asjad kokku, siis vaidlesime ja otsustasime selle üle, et Helve Särgavat toetatakse Mihhail Kõlvarti vastu opositsiooni kandidaadina volikogu esimehe kohale ja siis me arutasime juba Raivo Aegile tehtud ettepanekut Reformierakonna kandidaati toetada. Jõudsime otsusele, et me ei toeta teda ja siis oli juba kell 16 ja oli aeg volikogu saali minna. Ei olnud isegi aega volikogu majas selliseid kokkuleppeid teha. Ja mulle tundub, et Reformierakond iseenda võttest kukkus selili, et kui nad said aru, et IRL ei toeta nende kandidaati, siis nad läksid kohe seal üsna häälekalt rääkima saalis, et IRL-il on kokkulepe Keskerakonnaga.
Need kokkulepped ei pea ju sündima volikogu majas.
Küsige kelle käest tahes IRL-ist või Keskerakonnast, sellist kokkulepet ei olnud olemas. Aga mingil hetkel hääletuse eel läksid keskerakondlased omavahel nõu pidama ja tagasi tulles läksid kohe valimissedeleid välja võtma. Ma eeldan, et see otsus mind toetada keskerakondlaste sisenõupidamisel ka sündis.
Keskerakonna fraktsioon leppis siis lihtsalt endi keskis kokku teie toetamises?
Jah. See ei muuda kuidagi teise aseesimehe kohta mitteopositsiooniliseks. See praktika on väga hea, et Toompealt toodi alla volikokku ka selline mudel, et üks aseesimehe koht on opositsiooni käes. Mina pean ennast opositsiooni esindajaks ja nii hakkan ka käituma.
Kui elujõuliseks te seda seda opositsiooni peate, kui kohe istungjärgu alguses on opositsioon omavahel tülis?
Aga need tülid tulevad ja lähevad. Miks Reformierakonna reaktsioon on niivõrd valuline, on seetõttu, et enamasti teevad nemad nõnda oma väiksemate partneritega, nagu IRL suutis eile neile vastu nina anda. Nad ei ole harjunud sellega. See ninanips läheb, nagu öeldakse, pesus välja. Ja meil on valmisolek opositsioonis koostööd teha. Ma räägin sotsiaaldemokraatidega - neil samamoodi, ma räägin EKRE inimestega - samamoodi on valmisolek opositsioonis teha tublit tööd. Eks Reformierakond ka saab oma suurest egost ja sellest ninanipsust üle ja proovime nendega ikka koostööd teha.
Kas te teate ka, kui suur saab olema teie palk volikogu aseesimehena?
Tõttöelda ei tea. See kõik eile juhtus nii kiiresti, mul ei ole aimugi. Minu jaoks oli oluline täpsustada, et see ei ole igapäevane töö. Mul on see erameditsiini ettevõtmine, millega ma igapäevaselt toimetan, ma ei saa seal inimesi alt vedada. Aga ma sain aru, et volikogu aseesimehe koht on selline, kus tuleb eestseisuses olla ja volikogu tööprotsessi korralduses kaasa lüüa, aga see ei tähenda seda, et ma päris iga päev seal pean istuma.
Kuidas te kommenteerite roheliste kaasamist linnavalitsusse? Neil pole ju ühtegi mandaati linnavolikogus.
Eks see selline demokraatia narrimine ole, kuna nad tõesti sisse ei saanud, jäid päris suure varuga alla valimiskünnise. Aga Keskerakonna poole pealt vaadates on see päris kaval käik. Nad justkui näitavad, et neil on koalitsioon, kuigi koalitsiooni teine osapool on poliitiliselt esindamata. Roheliste poole pealt on seda raske hinnata. Mina pigem kaldun arvama, et nad võivad sellest võita. Väga palju sõltub sellest, kui sisuline roheliste abilinnapea roheliste teemadega on. Aga nad võivad sellega muutuda relevantsemaks kui nad täna on. Demokraatia mõttes on see demokraatia narrimine. Aga see näitab poliitkultuuri. Kui Keskerakond ütles, et ta tahaks Tallinna võimu jagada, siis meie ütlesime ära, Reformierakond ütles ära, sotsidega tekkis seal mingi oma teema, aga pigem nad nii seda mõtlesidki. Et nii nagu riigis on tehtud koalitsiooni. Mis eristab tänast koalitsiooni näiteks Reformierakonnaga tehtud koalitsioonidest, on see, et respekteeritakse seda väikest partnerit oluliselt rohkem, võtame kasvõi ministriportfellide jaotuse. See just näitab, et Keskerakonnal on võime suhtuda oma koalitsioonikaaslastesse oluliselt suurema respektiga kui seda iial Reformierakonnal on olnud. Ja minu meelest see on poliitilises kultuuris päris oluline nihe.