Sesteri hinnangul EL-i toetuste vähenemine riigieelarvele ohuks ei saa
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv endine rahandusminister Sven Sester ütles, et Euroopa Liidu toetuste vähenemine pole Eesti jaoks hukatuslik, kuna nende abil ei kaeta jooksvaid kulusid.
"Loomulikult peab riik pidevalt hindama, kuidas Eesti ja Euroopa maksumaksja raha kasutatakse ning vajadusel tegema korrektuure, kui kulud ei too soovitud tulemusi. Kindlasti olen siinkohal riigikontrolöriga nõus," ütles Sester ERR-ile riigikontrolli auditit kommenteerides.
"Ideid, et euroraha vähenemist on tulevikuperioodil võimalik asendada laenamise või reservide kasutamisega, ma ei toeta, sest Euroopa toetused vähenevad ka tulevikus, kui meie majandus areneb. Minu arvates peame me ikka ka tulevikus lähtuma kulusid tehes meie tegelikest võimalustest ja sellest, et maksukoormus ei tõuse ja riigi võlg ei kasva," lisas Sester.
Euroopa toetused on endise rahandusministri sõnul mõeldud põhisosas Eestile täiendava arenguhoo andmiseks, mitte jooksvate kulude katmiseks ja tervikvaates on toetusi nii ka kasutatud.
"Kui vaadata eurorahast tehtavaid kulusid laiemalt, siis üks osa neist on investeeringud, mis saavad valmis, teiseks arendustegevused, millel on samuti oma algus ja lõpp, kolmas osa on erinevad toetused inimestele, organisatsioonidele ja ettevõtetele, mille puhul tuleb nende jätkamiseks kindlasti täiendavalt hinnata ning neljandaks mitmed finantsinstrumendid, mille jätkamine lisaraha ei pruugi vajada, sest see raha tuleb eelarvesse tagasi ja seda saab uuesti kasutada," rääkis Sester.
Samuti on tema sõnutsi selge, et Euroopa toetuse praegune osakaal on Eesti eelarves ajutine nähtus, sest meie majandusliku rikkuse tase läheneb Euroopa keskmisele ja seega on ka loomulik, et toetused meile vähenevad.
"Olen nõus sellega, et Eesti peab hakkama valmistuma olukorraks, kus toetuste maht väheneb. Samas on kõik ministeeriumid juba kaardistamas üldpilti ja nentinud, et osadest tegevustest tuleb loobuda või neid jätkata vähendatud mahus. Seega ollakse uueks olukorraks põhimõtteliselt valmis, aga loomulikult on siin nagu riigieelarve puhul üldiselt, soovid alati suuremad võimalustest ja analoogiliselt riigieelarvega tuleb ka siin langetada valikuid," ütles Seeder.
Ta lisas, et kõige õigem koht selliste otsuste ettevalmistamiseks on riigieelarve mitmeaastase strateegia koostamise protsess.
Toimetaja: Indrek Kuus