Aastaraport: valitsuse enda reservid ammendusid juba 2015. aasta sügisel

{{1509962400000 | amCalendar}}
Hoiupõrsas.
Hoiupõrsas. Autor/allikas: 1000photosofnewyorkcity/Creative Commons

Riigikontroll tõdeb oma aastaraportis, et kuigi riigi eelarvetulud kasvavad jõudsalt, kasutab valitsus selle kõik jooksvate kulude tarbeks ning reserve suurendama ega võlasummat vähendama ei asuta.

Riigieelarve kogutulud kasvavad rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt perioodil 2017–2021 keskmiselt 5,6% võrra aastas ehk 9,3 miljardilt 11,3 miljardi euroni aastaks 2021.

Valitsussektori eelarvepositsiooni ehk tulusid ja kulusid soovitakse rahandusprognoosi kohaselt hoida küll tasakaalu lähedal, kuid riigi
reservid jäävad praegusega samale tasemele (1,8-2 miljardit eurot).

Riigi reservidest kõneldes tasub riigikontrolli hinnangul tähelepanu pöörata, et valitsussektori likviidsed finantsvarad ei ole pelgalt valitsuse n-ö enda raha, mida valitsus saaks vajaduse korral täiel määral vabalt kasutada, näiteks riigieelarve kulude katmiseks või muude kohustuste täitmiseks, sest reservide hulgas kajastatakse ka kohalike omavalitsuste, avalik- õiguslike asutuste jms isikute likviidseid varasid.

Valitsuse osa likviidsetest reservidest ammendus 2015. aasta sügisel. 2017. aasta mai lõpu seisuga oli valitsus oma kulude ning kohustuste katmiseks kasutanud ligikaudu 500 miljoni euro ulatuses töötukassa ja haigekassa raha, mida alates 2012. aastast hoitakse riigikassas ja mille valitsus peab olema valmis sotsiaalkindlustusfondide töö tagamiseks igal hetkel kasutamiseks võimaldama.

Valitsuse likviidsete reservide suurus aastatel 2012-2017 (miljonites eurodes) Autor: riigikontroll/rahandusministeerium

Riigikontrolli hinnangul on sotsiaalkindlustusfondide raha ja reservide liitmisel n-ö valitsuse rahaga tekkinud olukord, kus haigekassa ja töötukassa raha on kasutatud vastuolus nii haigekassa kui ka töötuskindlustuse seadusega. Nende seaduste järgi ei ole haigekassa ega töötukassa raha lubatud kasutada millekski muuks kui vaid nende seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks.

Sellele vaatamata on rahandusministeerium riigieelarve seadusele viidates kasutanud seda raha ka riigi väljamaksete tegemiseks.

Kuna rahandusministeerium on haigekassa ja töötukassa raha kasutamise asjus riigikontrolliga erineval arvamusel, küsis riigikontroll selles küsimuses õiguskantsleri seisukohta.

Õiguskantsler jõudis riigikontrolliga samale arvamusele ja vastas, et riigieelarve seaduse sõnastus ei arvesta haigekassa ja töötukassa eesmärkide ning neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele pandud mitmete piirangutega nende vara
kasutamisel.

Rahandusministeerium: maksame intressi

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et pole korrektne väita, et valitsus on kasutanud sotsiaalkindlustusfonide vahendeid. Ministeerium rõhutab, et riigiga sõlmitud hoiulepingu järgi on haigekassale ja töötukassale tagatud võimalus oma vahendeid igal ajahetkel kasutada.

"Seda, et haigekassa ja töötukassa poolt riigi kätte hoiule antud raha võib riik kasutada, ütleb riigieelarve seadus sõnaselgelt," märkis ministeerium. "Kahtlemata peab raha hoidja täitma sõlmitud hoiulepingu tingimusi, milleks antud juhul on tagada raha omanikele võimalus oma kontol olevat raha kasutada seadusest tulenevate väljamaksete tegemiseks igal ajal."

Ministeerium tõi paralleeli raha hoidmisega pangas: on selge, et rahatähed ei seisa panga hoiulaekas, sildid küljes, vaid pank kindlasti kasutab hoiustatud raha ja hoiuleandja ei saa pangast tagasi sama rahatähte.

Ministeerium on seisukohal, et ühiskonnale annab reservide konsolideeritud haldamine kokkuhoidu, sest valitsussektor tervikuna ei pea hoidma nii suuri puhvreid või laenu võtma.

Reservid on konsolideeritud kontsernikontol, kus riigikassa haldab vahendeid ühtselt, makstes haigekassale ja töötukassale hoiustatud vahendite eest intressi.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 830,3 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,7 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 52,2 miljoni euro võrra (4,4 protsenti), sh likviidsusreserv kasvas 45,4 miljoni euro (5,8 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,8 miljoni euro (1,7 protsenti) võrra.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: