Neid võimalusi, kuidas kohalike poliitikute rahakotte täita, on seadusesse kirjutatud mitmeid. Viimasel ajal kõige enam tehakse juttu nii-öelda haldusreformi hüvitisest.

Ehk kui riik sai aru, et vallajuhid hoiavad oma kohta ja vabatahtlikult haldusreformiga kaasa ei lähe, lisati seadusesse kompensatsioonimeede.

Näiteks Kullamaa endist vallavanemat Jüri Otti ootab tubli ühinemise eest aastapalga suurune hüvitis, ehk üle 20 000 euro.

Jüri Ott ütleb, et rahasumma suur ei ole ja see kulub elamisele ära. "Ta on nihukene kindlustamine, sest inimene, kes läheb oma tööposti juurest ära, ei saa meie riigis küll praeguste tingimuste juures öelda, et tema olukord majanduslikult ei halvene kohe päris kõvasti."

Jüri Ott juhtis Kullamaa valda alates 2009. aastast. Need vabatahtlikud ühinejad, kes on tööl olnud alla aasta, saavad pangakontole kuue kuu palga. Nende seas on näiteks Nõva endine vallavanem Kalle Saar. Saar sai ametisse tänavu suvel ja tema osaks jääb 8000 tuhat eurot.

Kalle Saarele ja Jüri Ottile makstakse hüvitist riigi poolt antud ühinemistoetusest. Aga kui on vaja vallajuhile raha maksta, leiab seda ka omavalitsuse eelarvest.

Näiteks Kambja vald Ülenurmega vabatahtlikult ei liitunud. Siiski otsustas värske vallavolikogu, et Kambja endisele vallavanemale Ivar Tedremale võiks poole aasta palga ikkagi välja maksta. Sellise ülempiiri paneb paika kohaliku omavalitsuse seadus.

Helde Tõrva

Mida aga teha siis, kui omavalitsused ühinesid vabatahtlikult, aga omavalitsusjuht jätkab ikkagi ametis. Kuna juht ei lahku, pole võimalik talle lahkumishüvitist maksta ei haldusreformi ega kohaliku omavalitsuse seaduse järgi.

Värskes Tõrva vallas leiti keerulisele küsimusele lahendus ja endine Tõrva linnapea, nüüd Tõrva vallavanem saab linnaeelarvest preemiat.

Ehk lisaks sellele, et Maido Ruusmanni palk kerkib 2600 eurolt 3100 euroni, saab ta veel enam kui 15 000 eurot lisatasu. Maido Ruusman ütleb, et niisugune oli volikogu otsus ja tema lisatasust loobumiseks põhjust ei näe.

"Ma möönsin, et tööd on tehtud kõvasti. Edukalt on omavalitsuste ühinemine läbi viidud. Omavalitsuste enda vabal eestvedamisel, mitte riiklikul sunnil on piirkonna jaoks tulnud ühinemistoetust 1,2 miljonit eurot," kiitis Ruusmann oma tööd.

Ruusmann lisas, et reformi tulemusena Tõrva valla valitsemiskulud vähenevad. Mida aga öelda neile vallaelanikele, kes enam kui 500-eurost palgatõusu ega 15 000 euro suurust preemiat kunagi näinud pole.

"Eks tippjuhtide tasud ongi ju erinevad. Et kui me võtame Tero Taskila palga ja võtame minu palga, siis ma olen peaks ütlema, et vähetasustatud. Kui me võtame uue haigekassa esimehe palga, no ka ei ole," vastas Ruusmann.

"See ongi see, et mida me võtame baassüsteemiks. Me võrdleme näiteks vallavanema palka kojamehe palgaga, me saame seda emotsionaalselt alati niipidi keerata ja näidata ja öeldagi, et kas siis vallavanem teeb kümme korda rohkem tööd. Kõige mõistlikum ja õiglasem oleks vaadata antud sektori pilti," lisas ta.