Nordica jõuab kasumisse plaanitust kaks aastat varem ({{commentsTotal}})

{{1510128540000 | amCalendar}}

Nordica jääb käesoleva aasta kokkuvõttes kasumisse, kuigi esialgsete plaanide järgi pidi ettevõte nulli jõudma alles aastal 2019.

"2017 oli samas eriline aasta, sest selles [tulemuses] olid sees faktorid, millega me ei saa järgmisel aastal arvestada," kommenteeris Nordica juht Jaan Tamm.

Ettevõttel on läinud oodatust paremini nii koduturul kui piiri taga allhankelende pakkudes.

"Eesistumine ja ka ilm aitasid kaasa suvelendude populaarsusele. Jätkuvalt on hea seis dollari ja kütuse hinna osas ning ka Eesti majanduskasv on aidanud kaasa lennundusturu kasvule," ütles Nordica finantsjuht Ahto Pärl.

Ettevõte teenuste eksport ehk allhankelendude pakkumine teistele lennufirmadele on aga läinud käima oluliselt kiiremini kui ettevõte ootas.

"Kogu teenuste eksport on neljakordistunud. See on pannud ettevõttele suure pinge ning see väljendus ka koduturul, kus meil oli probleeme lendude regulaarsuse ja toimumisega," tõdes Pärl.

"Suvi oli väga pingeline ja raske. Õnneks või kahjuks on see läbi. /.../ [Eesistumise ajal] olid graafikud maksimaalselt tihedad ja ma vabandan lendude ärajäämise pärast," märkis Tamm.

Tuleval aastal jääb Nordica tõenäoliselt taas kahjumisse.

Eelmise aasta lõpetas Nordica 14,4 miljoni euro suuruse kahjumiga. 2015. aastal koostatud äriplaani järgi ootas Nordica tänavuseks kahjumiks kuus ja järgmiseks aastaks kolm miljonit eurot. Aastaks 2019 plaanis ettevõte jõuda kas nulli või kasumisse.

Nordica on pidevalt toonitanud, et ainult Tallinnast väljuvatest lendudest ei piisa ellujäämiseks, sest Eesti turg on liiga väike.

Praegu pakub Nordica nelja lennukiga allhanketeenuseid Poola LOT-ile, nelja lennukiga SAS-ile ja lisaks ühe lennukiga Hollandi ja Rootsi omavalitsustele.

Toimetaja: Oliver Kahu



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: