Kahe aasta pärast tõusevad riigikogulaste palgad ilmselt 10 protsenti ({{commentsTotal}})

Riigikogu saal
Riigikogu saal Autor/allikas: riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon leppis kokku kõrgemate riigiteenijate palkade indekseerimises, mis majanduskasvu ajal tähendab umbes viieprotsendilist palgatõusu aastas. Järgmisele riigikogu koosseisule tooks see praegusega võrreldes kümneprotsendilise palgatõusu.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) rääkis ERR-ile, et ministrite, riigikogu liikmete ja presidendi puhul jõustuks indekseerimise muudatus alates järgmise riigikogu koosseisu valimistest, indekseerima hakatakse aga juba 2018. aastast.

"Tänase teadmise kohaselt me eeldame, et 2019. aastal valitud riigikogu liige, ministriks saav minister ja ka ametis olev president hakkavad saama võrreldes tänasega ligikaudu kümne protsendi võrra rohkem ametipalka," rääkis Pomerants.

Samuti lepiti Pomerantsi sõnul kokku, et kõrgete riigiteenijate hulka arvatakse ka riigi peaprokurör, kelle ametipalga koefitsent saab olema 0.85 presidendi palgast, et 5200 eurost. Teised prokurörid saavad oma palga aluse prokuratuuri seaduses ja sõltuvuses riigipeaprokuröri palgast. Kohtunikel ja prokuröridel tõuseb palk juba aastast 2018.

Reformierakonna ettepanek tõsta kõrgeim palgamäär ehk presidendi palk 5200 eurolt 6500 eurole komisjonis toetust ei leidnud.

Komisjon otsustas tühistada seadusepügala, mille järgi saab riigikogu palgamäära küsimust järgmise koosseisu jaoks arutada hiljemalt koosseisu kolmandal kevadistungjärgul. "Omal ajal tehti see muudatus seetõttu, et arvati, et kui arutelu läheb liiga riigikogu valimiste lähedusse, siis muutub ta selliseks ebaadekvaatseks diskussiooniks, aga me arvasime üsna konsensuslikult, et me oleme edasi arenenud ja sellisel piirangul ei ole mõtet," rääkis Pomerants.

Komisjon otsustas ka riigi peaprokuröri, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja ka riigisekretäri palgale lisada 20-protsendilise esinduskulu. "Tänaseks päevaks rahvusvaheline suhtlus on oluliselt suurenenud, tegemist ei ole lihtsalt kitsa funktsiooni esindajatega, vaid oma valdkonna tippudega ja Eesti esindajatega," põhjendas Pomerants.

Pomerants rääkis, et eelnõu jõuab järgmisel nädalal teisele lugemisele. Kui teine lugemine on läbitud, siis 6. detsembril võetakse eelnõu seadusena vastu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: