Komisjon: kõrgete riigiteenijate palk võiks tõusta sarnaselt pensionidega ({{commentsTotal}})

Põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval kõrgemate riigiteenijate palkadega seonduvat ja leidis, et palka tuleks hakata indekseerima sarnaselt pensioniga, mis viimaste aastate põhjal tähendaks umbes viieprotsendilist palgatõusu aastas.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) rääkis seisukohta põhjendades, et majanduskriisi ajal kõrgete riigiteenijate palgad külmutati ja vahepeal on elu edasi läinud.

"Kui muudes elu valdkondades see liikumine on ajaga kaasas käinud, siis kõrgemate riigiteenijate puhul see ei ole ja sellised vastutusrikkad ametikohad kindlasti ka väärivad paremat kohtlemist," ütles Pomerants "Aktuaalsele kaamerale."

Pomerants märkis, et fraktsioonid on ühel meelel selle osas, et kõrgemate riigiteenijate palka hakataks indekseerima sarnaselt pensionikoefitsendiga. Sellise ettepaneku tegi riigikogu vanematekogu, jättes kõrgema palgamäära samaks.

"Erinevus oleks pensionitega see, et kui pensioniseaduses on öeldud, et halbadel aegadel, kui pension peaks vähenema, siis seda ei vähendata, siis kõrgemate riigiteenijate puhul kaasneks sellega ka vähendamine," lausus Pomerants.

Oma ettepaneku on teinud ka kolm riigikogu reformierakondlasest liiget.

Reformierakonna esindaja põhiseaduskomisjonis Arto Aas ütles, et komisjon hääletab nende ettepanekul teisipäeval kõrgeima palgamäära tõstmist 5200 eurolt 6500 eurole.

"Alates 2012. aastast on kõrgeim palgamäär olnud 5200 eurot, millest siis ametnike, kohtunike ja riigikogu liikmete palgakoefitsienti arvutatakse (riigikogu liikmel hetkel koefitsient 0,65). See number on sisuliselt olnud muutumatu. Kõige kriitilisem on olukord kohtunike seas, kus tuleb konkureerida juristide ja advokaatidega," rääkis Aas.

Sama muudatusettepaneku järgi tõuseks riigikogu liikme palga koefitsent 0,75-le.

Palgaga seotud seadusemuudatused puudutavad järgmist riigikogu koosseisu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: