Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) rääkis seisukohta põhjendades, et majanduskriisi ajal kõrgete riigiteenijate palgad külmutati ja vahepeal on elu edasi läinud.

"Kui muudes elu valdkondades see liikumine on ajaga kaasas käinud, siis kõrgemate riigiteenijate puhul see ei ole ja sellised vastutusrikkad ametikohad kindlasti ka väärivad paremat kohtlemist," ütles Pomerants "Aktuaalsele kaamerale."

Pomerants märkis, et fraktsioonid on ühel meelel selle osas, et kõrgemate riigiteenijate palka hakataks indekseerima sarnaselt pensionikoefitsendiga. Sellise ettepaneku tegi riigikogu vanematekogu, jättes kõrgema palgamäära samaks.

"Erinevus oleks pensionitega see, et kui pensioniseaduses on öeldud, et halbadel aegadel, kui pension peaks vähenema, siis seda ei vähendata, siis kõrgemate riigiteenijate puhul kaasneks sellega ka vähendamine," lausus Pomerants.

Oma ettepaneku on teinud ka kolm riigikogu reformierakondlasest liiget.

Reformierakonna esindaja põhiseaduskomisjonis Arto Aas ütles, et komisjon hääletab nende ettepanekul teisipäeval kõrgeima palgamäära tõstmist 5200 eurolt 6500 eurole.

"Alates 2012. aastast on kõrgeim palgamäär olnud 5200 eurot, millest siis ametnike, kohtunike ja riigikogu liikmete palgakoefitsienti arvutatakse (riigikogu liikmel hetkel koefitsient 0,65). See number on sisuliselt olnud muutumatu. Kõige kriitilisem on olukord kohtunike seas, kus tuleb konkureerida juristide ja advokaatidega," rääkis Aas.

Sama muudatusettepaneku järgi tõuseks riigikogu liikme palga koefitsent 0,75-le.

Palgaga seotud seadusemuudatused puudutavad järgmist riigikogu koosseisu.