Rahvastikupoliitika töörühma esimesel arutelul kõlas rohkelt kriitikat
Eesti rahvastikupoliitika eesmärk ei saa olla rahvastiku kasvu tagamine, vaid hoopis selle vähenemise peatamine, tõdeti riigikogus poliitikutest ja spetsialistidest koosneva rahvastikupoliitika töörühma esimesel arutelul. Töörühm ülesandeks on koostada rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035.
Töörühma koostatud rahvastikupoliitika põhialustest peavad edaspidi lähtuma kõik seadused ja arengukavad, kuid esmaspäeval pälvis esialgne dokument huvigruppidelt ja asjatundjatelt kõva kriitikat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
MTÜ Eesti Sündimusuuringud analüütik Lea Danilson-Järg ütles, et see ei saa olla nagu kiri jõuluvanale. Muuhulgas leiti, et rahvastiku kasvu seadmine eesmärgiks ei ole realistlik.
"Seda nüüd tõid ka demograafid väga selgelt välja, et sellist eesmärki isegi ei ole mõtet seada, sest kõik prognoosid näitavad seda, et rahvastiku kahanemine hakkab järjest kiiremini toimuma ja nüüd me saame rääkida eesmärgina ainult sellest, kuidas peatada rahvastiku kahanemine," nentis Danilson-Järg.
Analüütik lisas, et kuna sündimus on olnud pikka aega madal, kahaneb rahvastik lähima kolmekümne aasta jooksul 1,2 ja 1,1 miljoni vahele. Rahvastiku kahanemist on mõjutanud ka väljaränne.
Rahvastiku kahanemist saab Danilson-Järgi sõnul pidurdada läbi sündimuse kasvu. "Lasterikkus peaks olema oluliselt rohkem väärtustatud täna. Täna on ikkagi fookus väga palju karjääril ja muul eneseteostusel ja laste kasvatamine ei ole väärtustatud. Ja kindlasti tuleb siin otsida ka põhjuseid sellistest majanduslikest aspektidest. Ka statistika ütleb seda, et laste arvust sõltub väga oluliselt perede vaesusrisk."
Rahvastikupoliitika põhialused aastateks 2018-2035 tahetakse esitada riigikogule hiljemalt tuleva aasta veebruariks.
Toimetaja: Laur Viirand