X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti rahvaarv kasvas aastaga 1850 inimese võrra

{{1484548059000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR/statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800 ehk 1850 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 3220 võrra, teatas statistikaamet.

Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14 protsenti. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive.

Eestis sündis 2016. aastal üle 13 900 lapse. Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, võib seda võtta hea uudisena, kuid väga heade uudisteni sündide arvu puhul on veel pikk maa minna.

2016. aastal suri 15 300 inimest. Surmade arv on kuuendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes +/-150 inimese võrra. Et rahvastik vananeb ja vanemaealiste arv suureneb iga aastaga, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800 inimest.

Valdaru: sisserändega tuleb tegeleda, kuid muid võimalusi on veel

Prognooside järgi väheneb Eesti töövõimelise elanikkonna arv aastaks 2020 kuni 65 000 inimese võrra. Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti seisab nagu suurem osa Euroopastki väljakutse ees, kuidas tööturul jätkuks sama palju töökäsi või oleks neid rohkem.

"Sisseränne on selle probleemi lahendamisel ainult üks meede. Enne, kui hakkame sisserändest rääkima, peaksime vaatama, kuidas on iibega lood. Aga see on pikaajaline lahendus," tõdes ta.

"Teine võimalus on vaadata, kes täna Eestis elavad, kuidas neid motiveerida rohkem tööturul osalema. Näiteks paindlik pensioniiga, ümberõpe, samuti on võimalik vanemahüvitise skeemis soosida tööturule sisenemist. Millele veel peaks rõhku panema, on erivajadusega inimesed. Et aidata ka neil tööturule tulla. Ja alles siis me saame hakata rääkima sisserändest, kui palju ja keda tuua."

Toimetaja: Marek Kuul, Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: