Riik võtab selgema vastutuse erivajadustega laste koolitamise eest
Riigikogu arutas erivajadustega laste vanemate seas pahameelt ja kartust põhjustanud eelnõu, millega taheti anda laste koolitamine kohalike omavalitsuste kätte.
Nüüd on eelnõus on varasemaga võrreldes mitmeid muudatusi. Üks on see, et riik võtab selgema vastutuse erivajadustega laste koolitamise eest, kinnitasid komisjoni liikmed.
Põhikooli ja gümnaasiusmiseaduse muudatusega tahetakse anda erivajadustega laste hariduse korraldamine koos rahaga kohalikele omavalitsustele. Riigikogu kultuurikomisjoni töölaual oli teisipäeval riigikohtu lahend, mis puudutas munitsipaalkoolide vahelist arveldamist.
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul tuli see otsus õigel hetkel. "Laual on nüüd selline süsteem, et raha erivajadustega lastele tuleb riigilt vaatamata sellele, kas kool on riigikool või munitsipaalkool," selgitas kultuurikomisjoni liige Pikhof.
Millist tuge laps vajab, seda ei otsusta kool, vaid kooliväline nõustamismeeskond. Haridusminister Mailis Reps ütles, et eelnõu järgi võib erivajadusega lapsi koolitada nii riigi-, munitsipaal- kui erakoolides.
"Samuti on seaduseelnõus, et need lapsed võivad olla kaasatud suurde klassi, nad võivad olla vaheklassides, väikeklassides või lausa individuaalses õppes, olevalt nii, nagu on sellele lapsele vaja," lausus minister.
Reps kinnitas, et erivajadusega lapse haridustee ei satu sõltuvusse sellest, kui rikkas omavalitsuses laps elab, sest riik toetab tuleva aasta alguses koolitust 23 miljoni euroga.
Eelnõusse on ka kirjutatud, et haridusministeerium hakkab kontrollima, kas raha ikka läheb erivajadustega laste õpetamiseks. Rikkujaid ähvardab 10 000 euro suurune sunniraha.
Riigikogu kultuurikomisjoni poole on aga pöördunud õpetajate liit kahtlusega, kas kavandatav toimima hakkab, sest nii suure muudatuse elluviimisse ei ole kaasatud õpetajaid ja nende kinnitusel vajalikud süsteemid. Samuti puudub ettevalmistus nende õpetajate jaoks, kes erivajadustega lapsi õpetama hakkaks.
Toimetaja: Priit Luts