Etnilised vähemusrahvad tervitasid paavsti Yangoni lennujaamas ja lapsed kinkisid talle lilli, vahendas Reuters.

Birmas 51 miljonist inimesest vaid umbes 700 000 järgivad Rooma-Katoliku kirikut. Tuhanded neist reisisid rongi ja bussiga Yangoni.

Paavsti külaskäigu ajaks on Yangoni tänavatele saadetud suur hulk märulipolitseinikke, kuigi märke protestidest ei ole olnud.

Visiit on nii tundlik, et mõned paavsti nõunikud on hoiatanud teda isegi sõna "rohingja" mainimise eest, et ta ei tekitaks diplomaatilist vahejuhtumit, mille tulemusena võiks peamiselt budistliku riigi sõjavägi ja valitsus pöörduda vähemuses olevate kristlaste vastu.

Vatikani allikate sõnul korraldati osade inimeste arvates paavsti visiit liiga kiiresti, sest diplomaatilised sidemed loodi alles maikuus Suu Kyi visiidi ajal.

"Mul on suur imetlus paavsti ja tema võimete suhtes, kuid keegi oleks pidanud veenma teda sellest reisist loobuma," ütles Religion News Service'i analüütik isa Thomas Reese.

Paavst on sel aastal juba kahes sõnavõtus kasutanud sõna "rohingja". Vastates küsimusele, kas paavst kasutab seda sõna ka Birmas, ütles Vatikani pressiesindaja Greg Burke, et paavst võtab talle antud nõu väga tõsiselt.

"Me saame seda teada koos reisi ajal. See ei ole keelatud sõna," vastas Burke.

Mõjuka Budda munkade rühma pressiesindaja Tawparka ütles, et tervitab paavsti visiiti, kuid hoiatas, et ta ei peaks avalikult rohingjadest rääkima.

"Ma loodan, et ta ei puuduta tundlikke teemasid, mis Birma inimestele ei meeldi. Pole probleemi, kui ta räägib islamist, kuid on vastuvõetamatu, kui ta räägib rohingjadest ja äärmusterroristidest," ütles Tawparka.

Birmas peaks paavst Franciscus kohtuma armeejuhi, Min Aung Hlaingiga ning Birma liidri Aung San Suu Kyiga.

Enam kui 150 000 inimest on ennast registreerinud kolmapäeval toimuvale paavsti missale Yangonis.

Paavst külastab ka Bangladeshi, kuhu on põgenenud üle 620 000 rohingja. Bangladeshi pealinnas Dhakas kohtub paavst rohingja põgenikega.

Birma armee on eitanud rohingjade mõrvamist, vägistamist, piinamist ja sunniviisilist ümberasustamist.

Rohingjade väljaränne Arakani osariigist Bangladeshi algas augusti lõpus, kui rohingja mässulised ründasid julgeolekujõudude kontrollpunkte ning Birma sõjavägi alustas vasturünnakut.

USA välisminister Rex Tillerson nimetas eelmisel nädalal sõjaväe tegevust etniliseks puhastuseks ja ähvardas riiki sanktsioonidega.

Birma valitsus on eitanud enamikku süüdistusi ning sõjaväe teatel ei leidnud nende enda uurimine tõendeid kuritegudest.

Birma ei tunnusta rohingjasid enda kodanikena, samuti oma identiteediga etnilise rühmana. Riik isegi keelab sõna "rohingja" kasutamise. Paljud birmalased kutsuvad Arakani osariigi moslemeid Bangladeshist pärit ebaseaduslikeks migrantideks.