Paavst Birmas rohingjasid otsesõnu ei maininud ({{commentsTotal}})

Myanmari ehk Birmat külastav roomakatoliku kiriku pea, paavst Francisus kohtus teisipäeval Birma juhi Aung San Suu Kyiga ja kutsus oma sõnavõtus riigi valitsust üles inimõigusi austama. Birma võimude poolt taga kiusatud rohingjasid paavst oma sõnavõtus otsesõnu ei maininud.

"Rahu ja rahvusliku leppimise töömahukas protsess saab toimuda vaid siis, kui peetakse kinni seadustest ja peetakse lugu inimõigustest. Usulised erinevused ei pea olema lõhestumiste ja eelarvamuste allikaks, vaid need võivad aidata kaasa ühtsuse saavutamisele, andeks andmisele ja sallivusele," vahendas Yle paavsti sõnu pärast kohtumist Birma juhiga pealinn Naypyidawis.

Paavst tõdes, et rahu eelduseks on ka see, et kõiki ühiskonna liikmeid, etnilisi rühmi ja nende identiteeti austatakse.

Samas ei maininud paavst otsesõnu moslemitest rohingja vähemust, kelle saatus rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret valmistab. Peamiselt budistliku Myanmari kohalik katoliku kirik kutsus varem paavsti üles vältima sõna rohingja kasutamist, samal ajal aga lootsid inimõigusorganisatsioonid temalt just nimelt teema otsekohest tõstatamist.

Augustis Arakani osariigis puhkenud vägivald on sundinud rohkem kui 620 000 rohingjat Bangladeshi põgenema. Kriitikute sõnul on süstemaatilise vägivalla eest vastutavad Birma võimud ning sisuliselt olevat kampaania võtmas juba genotsiidi ja etnilise puhastuse mõõtmeid. Sellise seisukoha on teiste seas välja öelnud ka ÜRO.

Myanmar ei ole rohingjatele andnud kodakondsust pärast 1982. aastat, samuti ei pea sealsed võimud neid etniliseks vähemuseks. Myanmari valitsus on põhimõtteliselt keeldunud isegi sõna "rohingja" kasutamisest.

Muuhulgas väljendas paavsti kõne järel pettumust inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch, kelle sõnul on rohingjatelt võetud juba niigi palju ja seetõttu võiks neile vähemalt nende nime alles jätta.

Kõige suurem kriitika on selle teemaga seoses tabanud Nobeli rahupreemia laureaati Aung San Suu Kyid, et ta ei võta midagi ette Arakani osariigis võimutseva Birma armee ohjeldamiseks. Tema toetajad on aga öelnud, et kunagise inimõigusaktivisti reaalne võim on riigis tegelikult üsnagi piiratud.

Suu Kyi rääkis oma sõnavõtus "Arakani olukorrast" ja kiitis neid, kes on toetanud valitsuse pürgimusi "lahendada seal pikka aega kestnud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised probleemid".

Suu Kyi sõnul on eesmärgiks tugevdada Myanmari mitmekesisust "kaitstes kõigi õigusi, edendades sallivust ja tagades kõigile turvalisus".

Käesoleval nädalal külastab paavst Franciscus ka Bangladeshi.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: