Alates augustikuust on Birmast naaberriiki Bangladeshi põgenenud üle 600 000 rohingja moslemi, vahendas BBC.

Zeid rääkis inimõiguste nõukogu istungil Genfis, et ühtki rohingjat ei tohiks tagasi Birmasse saata, kuni kohapeal ei ole püsivat inimõiguste vaatlemist.

Zeid tõi kõnes välja erinevaid rohingjade vastu toime pandud kuritegusid, muu hulgas valimatu tulistamise läbi tapmine, granaatide kasutamine, lähedalt tulistamine, pussitamine, surnuks peksmine ja majade põletamine, kui inimesed veel neis sees on.

"Arvestades, et rohingjad peavad ennast eristuvaks etniliseks grupiks, kellel on oma keel ja kultuur, ning et ka kurjategijad peavad neid erinevasse etnilisse, rahvuslikku, rassilisse ja usulisse gruppi kuuluvateks - arvestades kõike seda, kas keegi saab välistada genotsiidi elemente?" küsis Zeid seepeale.

Siiani olid ÜRO ametnikud, sealhulgas Zeid nimetanud Arakani osariigis rohingjade vastast vägivalda etniliseks puhastuseks.

Sõna "genotsiid" kasutamine suurendab rahvusvahelist survet Birmale. Zeid kutsus inimõiguste nõukogu üles nõudma ÜRO Peaassambleelt mehhanismi, millega aidata kaasa kriminaaluurimisele kurjategijate vastu.

Birma suursaadik ÜRO inimõiguste nõukogus Htin Lynn eitas rohingjade vastast vägivalda ning ütles, et tema valitsus ja Bangladesh teevad tööd ümberasunud inimeste naasmiseks Birmasse.

Lynn kinnitas, et protsessi kaasatakse ka ÜRO agentuurid, kuid ta ei andnud ÜRO uurijatele kohest ja takistusteta ligipääsu Birmasse, kuigi ÜRO on seda nõudnud.

Birma sõjaväe teatel on nende sihtmärk olnud rohingja mässulised.

Rohingjad on kodakondsuseta vähemus ning Birma valitsus keelab sõna "rohingja" kasutamise, nimetades nende kogukonda bengaliteks. Võimude sõnul on nad ebaseaduslikult Bangladeshist saabunud ja seega ei peaks neid pidama Birma üheks etniliseks grupiks.

Bangladesh eitab, et rohingjad on Bangladeshi kodanikud. Koos viimaste põgenikega elab Bangladeshis kokku üle miljoni rohingja.

Novembris allkirjastas Bangladesh Birmaga leppe, mille kohaselt saadetakse tagasi sajad tuhanded rohingjad, kes on Arakani osariigist põgenenud. Bangladeshi välisministeeriumi teatel võib tagasisaatmine alata paari kuu jooksul.