"Välisilm" võttis vaatluse alla Balti riikide kaitsevõime ({{commentsTotal}})

ETV saade "Välisilm" keskendus esmaspäevases saates kolme Balti riigi kaitsevõimukesele ja sellele, kui palju iga maa om a riigikaitsesse panustab. Stuudios oli teemat, eriti olukord Eestis, kommenteerimas reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

Hollandist ostetud 44 lahingumasinat CV90 ja kuus toetussoomukit maksavad 138 miljonit eurot. Ameerika tankitõrjeraketid Javelin 40 miljonit eurot. Üks pealaest jalatallani varustatud sõdur maksab 3000 eurot, sellest summast 430 eurot maksab kuulivest.

"Kui meil on plaanitud hetke seisuga järgmisel neljal aastal kulutada kaitseotstarbelisteks investeeringuteks ligikaudu 750 miljonit eurot, siis riide ja erivarustuse peale on planeeritud 60 milj eurot sellest," märkis kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna büroojuht Priit Pallu.

Kui palju aga kulutavad kaitsele naabrid - näiteks Leedu? Leedu kavatseb tõsta kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust järgmiseks aastaks. Kuid tegelikult kulutab Leedu juba praegu kaitsele rohkem kui Eesti. Pärast Krimmi sündmusi 2014. aastal on Leedu tõstnud oma kaitsekulutusi umbes kolmandiku võrra aastas. Eelmisel aastal loobus Leedu ajutiselt tasakaalustatud riigieelarve poliitikast, et tõsta tänavusi kaitsekulutusi neljandiku võrra.

"Järgmisel aastal on see kahtlemata kaks protsenti ja seejärel läheb poliitiliseks diskussiooniks, mis saab aastatel 2020-2022, kui see mõnede arvates võiks tõusta 2,3 protsendini, mis tänavustest numbritest lähtudes tähendaks 1,2 miljardit eurot aastas," selgitas Leedu suursaadik Eestis Giedrius Apuokas.

NATO poolt soovitud kaks protsenti SKP-st riigikaitsele on Eestil saavutatud aastast 2015. Kuid protsentide eest midagi ei hangi.

"Loomulikult, kui me vaatame absoluutväärtustes, siis Eesti on kõige väiksem riik, aga teisest küljest tuleb arvestada, et meie oleme kulutanud ka kõige pikemat aega," sõnas kaitseminister Jüri Luik.

Kuidas sujub koostöö naabritega? USA on valmis toetama Balti iseseisvat kaitsevõimet 100 miljoni dollariga. Selle eest hangitakse koos raskerelvade laskemoona ja tankitõrjesüsteeme. Leedu on teatanud, et soovib järgmisel aastal teha koostööd keskmaa õhukaitsesüsteemide hankimisel koostöös Läti ja Eestiga.

"Õhukaitsesüsteemid kuuluvad Leedu kaitsekulutuste prioriteetide hulka ja kindlasti teeme koostööd Läti ja Eestiga selles. Tõepoolest vahetevahel tunnetame mingit konkurentsi Balti riikide vahel. On loomulik, et võrdled end naabriga, kuid arvestades sarnast geopoliitilist olukorda, samu ohte, ning ajalugu näitab, et sajandite jooksul oleme jaganud ka sama saatust. Nii et ilma koostööta on tõenäoliselt raske edu saavutada," nentis Leedu suursaadik Apuokas.

Koostöö osas on Eestil, Lätil ja Leedul oma harjumused. Praktika näitab, et Eesti ei kaldu vaatama oma Balti saatuskaaslaste poole.

"Leedu, ma saan aru, on asumas nüüd ostma õhutõrjerelvastust. Meil seda hetkel plaanis ei ole. Kui vaadata ühiseid hankeid, siis võib-olla meie koostöö on palju aktiivsem olnud Soomega kui Balti riikidega," lausus kaitseminister Jüri Luik.

Nii Eesti kui Leedu kavandavad hankida lähiajal liikursuurtükke. Ka siin astutakse eri radu. Eesti ootab lähiajal pakkumist Lõuna-Koreast ja ost toimub samaaegselt Soomega. Leedu aga on pööranud pilgu Saksamaa ja USA poole.

Läti ajateenistuse taastamist praegu ei kaalu, vabatahtlike panustajate arv on aga tõusnud

Aasta enne Läti riigi 100. sünnipäeva peetud paraad, kus osalesid Läti kaitseüksuste kõrval ka partnerid, oli kõigi aegade uhkeim ja avaldas muljet. Läti on nende riikide seas, kus kaitsekulud viimaseil aastail enam tõusnud - üle-eelmisel aastal 40 ja tänavu 22 protsenti, tuleval aastal on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kindel.

"See paraad oli kui kingitus raske töö eest ja kinnitas, et eelmisel aastal Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsused viiakse ellu," ütles Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis.

Järgmise aasta kaitse-eelarvest kulub Lätis üle 40 protsendi investeeringuteks. Maakaitse mehhaniseerimine, õhukaitse ja radarisüsteemid, Zemessardze ehk Maakaitse - need on vaid mõned olulisemad valdkonnad. Täiustatakse Lielvarde õhuväebaasi ja lennujaama ning Adaži õppekeskust.

Läti on kindel palgaarmeele ja ei plaani lähiajal ajateenistust kohustuslikuks muuta.

"Kuni püsib meie valitsus, kohustuslikku ajateenistust ei tule. Meil on professionaalne armee ja peame seda täiustama," sõnas Läti peaminister Maris Kucinskis.

"Kui kohustuslik ajateenistus luua, vajaks see väga palju raha - taristut, instruktoreid ja teisi inimesi. Ei usu, et suudaksime praegu selleks veel lisaraha leida," lisas kaitseminister Bergmanis.

Küll on aga Läti ühiskonnas tekkinud keerulise rahvusvahelise olukorra tõttu suur huvi armees teenimise vastu. Nüüd on seim loonud selleks ka võimalused. Vabatahtlikuna saab osaleda kaitseväe õppustel ja ei pea liituma Maakaitse või noorteorganisatsiooniga Jaunsardze.

"Praegu on suur tung nii palgateenistusse kui ka Maakaitsesse ja noorteorganisatsiooni Jaunsardze. Oleme järgmisest aastast loonud vabatahtlikele võimaluse osaleda õppustel. Selleks ei pea sõlmima lepingut Maakaitse või palgaarmeega, kuid saab siiski hea väljaõppe. Vabatahtlikuna võib läbida baaskursuse ja olla seejärel reservis. Hakkame ka tudengeid vabatahtlikena riigikaitseks välja õpetama. Meil saab olema koolituse läbinud 6500 professionaalse armee sõjaväelast, 8000 Maakaitse liiget ja 3000 reservväelast, kuid meil on neid juba praegu rohkem. Õpetame neid järjest juurde," selgitas kaitseminister Bergmanis.

Mida rohkem õppustel osalevaid reservväelasi, seda parem, rõhutas ta.

"Läti viimaste aastate edulugu on Maakaitse areng. Meil on palju näiteid, et selle liikmete arv kasvab ka Latgale piirkonnas. Järjest enam noori soovib saada Maakaitse
liikmeks, et nii väljendada oma patriotismi," lausus peaminister Kucinskis.

Vabatahtlike õppused aga peavad muutuma tõhusamaks. Poisid on pettunud, kui suvelaagris mängitakse vaid palli ja riigikaitse õppimiseni ei jõutagi.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: