Merevägi tunnistas teisipäeval ametlikult, et käesoleval aastal ei ole nad võimelised ühtki allveelaeva merele saatma, vahendas ajaleht The Times.

Kuigi pärast teist maailmasõda pole Saksamaa merevägi olnud kunagi väga võimas, oli külma sõja ajal tegu siiski olulise osaga Läänemere kaitsest ning ka tänapäeval on Saksamaal aktiivne roll Venemaa mereväe tegevuse jälgimisel.

Samas on allikad Saksa mereväes juba pikemat aega kurtnud kärbete ning varuosade nappuse pärast. Viimane asjaolu on toonud kaasa selle, et aluste remont kipub venima.

Probleemid mereväes tõstatavad taas kord küsimuse Saksamaa NATO-sse panustamise teemal - hetkel kulutab Saksamaa riigikaitsele 1,26 protsenti SKP-st, NATO eesmärgiks on aga kaks protsenti SKP-st.

Liidukantsler Angela Merkel on lubanud, et Saksamaa kasvatab oma kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st aastaks 2024. 2030. aastaks peaks saama valmis ka kaks uut allveelaeva.

Äsja kahjustada saanud U-35 on viidud Kielis asuvasse ThyssenKrupp Marine Systemsi laevaremonditehasesse ning seetõttu jääb alus eemale ka detsembriks kavandatud õppusest Norra ranniku lähistel. Kielis on hetkel juba kolm remonditavat allveelaeva, lisaks ootab Eckernförde baasis laevaremonditehasesse pääsu veel kaks rikkis allveelaeva.

Plaanide kohaselt saab U-35 parandatud järgmise aasta alguseks, aasta keskel naaseb vette allveelaev U-31 ning sügisel veel kaks allveelaeva. "Alles 2018. aasta novembris on neli allveelaeva taas töökorras," nentis mereväe pressiesindaja.

Thyssen Kruppi tütarfirma HDW (Howaldtswerke-Deutsche Werft) poolt valmistatud 212-klassi allveelaevu peavad eksperdid väga kvaliteetseteks - neid on tänu moodsale tehnoloogiale raske märgata ning samuti on 212-klassi käes mitte-tuumaallveelaevade vee all püsimise rekord - 18 päeva.

Seetõttu on tegu ka Saksa relvatööstuse populaarse ekspordiartikliga - muuhulgas on neid müüdud Itaaliale, Iisraelile ja Kreekale.