Viik rääkis Swedbanki korraldatud kinnisvara- ja laenuturu ülevaateüritusel, et kinnisvaraturu arengutest rääkides tähendab see eelkõige Tallinnas ja Harjumaal toimuva kajastamist, sest just seal tehakse 60 protsenti kõigist tehingutest.

Tallinnas müüakse kuus umbes 800 korterit, millest uusi, esmakasutusse minevaid kortereid on umbes 270. Uute korterite müük on samal tasemel nagu see oli 2006. aastal.

Uute korterite mahud Harjumaal kasvavad ja uusarenduste turg on stabiilne. Linnaosade lõikes on viimasel poolaastal märgatavalt kasvanud pakkumiste arv Põhja-Tallinnas ja ka Lasnamäel, viimase puhul on aga pakkumisi varemgi korralikult olnud.

"Tallinna uusarenduste müügihind on võrdlemisi stabiilne püsinud juba viimased paar aastat, väikeste muutustega," tõdes Viik ja lisas, et nõudlus on suur hea hinnaga ja lahendusega korteritele.

Samas on keskmine kinnisvarahind kasvanud ainult Põhja-Tallinnas, seda peamiselt suuremate, kallimate ja kesklinna pool asuvate projektide tõttu.

"Kui võtame ükskõik millise linnaosa projekti täna ja kaks aastat tagasi, siis tegelikult pole hind samale tootele muutunud," lausus panga kinnisvarasektori juht. "Suures pildis ei ole pakkumiste hinnad viimasel aastal oluliselt muutunud ja ma ei näe põhjust, miks peaks hind oluliselt tõusma või langema ka lähitulevikus".

Aktiivsemaks on muutunud ka Tartu kinnisvaraturg - tänavuse aasta kolme kvartaliga on müüdud sama palju kortereid kui eelmisel aastal kokku. Hinnad on püsinud stabiilsena ning edukad on need projektid, mille ruutmeetrihind jääb pisut alla 1500 euro.

"Nii Tallinna kui Tartu ostjat iseloomustab selgelt hinnatundlikkus. Kui toote hind on pisut kõrgem kui konkurentidel samas piirkonnas, siis müük ei lähe. Kliendid võrdlevad väga täpselt erinevate arendajate pakkumisi ja hindu," lausus ta ja lisas, et ostjad on muutunud teadlikumaks ning hoone energiaklassile pööratakse palju rohkem tähelepanu.

Pank prognoosib, et Tallinna ja Harjumaa uusarenduste turul pakkumiste arv mõnevõrra kasvab ja turule on tulemas senisest suuremaid projekte. Väiksemate arendajate osakaal hakkab aga pigem vähenema, sest ehituse hind on kasvanud.

Probleemsena tõigi Viik välja ehitusmahtude kasvu, mis on lähinaabritega võrreldes suurem ning kasvumootoriks on tööjõukulud.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht Tarmo Ulla rääkis eluasemelaenudest, et enim on kliente 26-30-aastaste hulgast ning keskmine uus kodulaen on 77 000 eurot. Aastane kasv on selles osas olnud neli protsenti, mis ei ole panga hinnangul liiga suur.

Enamikul laenuvõtjatest jääb sissetulek vahemikku 1000-1500 eurot, kuid üle 1500-eurose sissetulekuga laenajate osakaal on kasvamas.

Laenukohustused on Ulla sõnul mõistlikud ja sisaldavad ka puhvrit. Makseraskustes klientide osakaal on marginaalne ning minimaalne on ka selliste klientide arv, kelle laenujääk ületab tagatisvara turuväärtust.

"Meie ootuste järgi püsib kinnisvaraturg 2018. aastal Baltikumis aktiivne. Tarbijate kindlustunne on tugev, töötuse määr madal ja vajadus parandada elutingimusi on inimestel alati," lausus Ulla.