Kinnisvara kasutusloa puudumine ei tähenda alati kodulaenust ilmajäämist
Kinnisvaraportaalides pole harvad kuulutused, kus müügiks pakutakse kasutusloata korterit või maja ning juures on märge, et pangalaenuga ostmiseks see ei sobi. Tegelikult ei tähenda aga kasutusloa puudumine automaatselt pangalaenust ilmajäämist ning kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest ja pangast.
Ehkki rahvasuus on levinud teadmine, et pangad kasutusloata kinnisvara ostmiseks laenu anda ei soovi, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ERR-ile, et kasutusloata kinnisvara ostu rahastab pank juhul, kui on aru saanud, mis põhjusel kasutusluba puudub.
"Meie jaoks on oluline teada, kas ja kes kasutusloa saamisega tegeleb. Pank omakorda teab arvestada, kas laenuvõtjal on piisavalt finantsvõimekust, et lahendustega tegeleda," selgitas ta.
Pärgma sõnul on kasutusloaga seotud info tähtis eelkõige ostjale ehk tulevasele omanikule, kes peaks saama arvestada võimalike lisakulutustega ja sellega, et vara võõrandamine tulevikus võib olla keerukam. Vara osas on oluline ka kasutusotstarve ja kas vara sellele vastab.
"Laenu väljastamise tingimused sõltuvad kogu laenuprojektist, mitte ainult tagatisest, sealhulgas kasutusloast," lisas ta.
SEB äriarenduse divisjoni müügijuht Evelin Tammearu sõnul analüüsivad nad eluasemelaenu andmisel hoolikalt tagatiseks pakutavat, sealhulgas ostetavat objekti ja pööravad tähelepanu ka selle seaduslikkusele.
"Pank kontrollib tagatiseks pakutava ehitise andmeid kinnistusraamatust ja ehitisregistrist. Kui avastame dokumentatsioonis puuduse või vastuolu, siis juhime sellele laenutaotleja tähelepanu. Meie eesmärk on teavitada laenutaotlejat võimaliku ebaseadusliku või isegi ohtliku ehitise omandamise riskist," sõnas ta.
Kasutusloa saamiseks võib kuluda rohkem kui aasta
Tammearu lisas, et ka kinnisvaraarendajalt uut korterit ostes tuleks teha kindlaks, et kortermajal oleks kasutusluba ning kui seda pole, tuleks müüjaga sõlmitavas lepingus kokku leppida, et müüja kohustub loa mingiks kindlaks tähtajaks hankima. Arvestades sellega, et viimasel ajal toimub Eesti suuremates linnades hoogne arendustöö, jõuavad uued objektid üsna sageli müügile hetkel, kui arendaja alles taotleb kasutusluba.
"Viimaste aastate statistika näitab, et uuele ehitisele kasutusloa saamine võib Eestis võtta poolest aastast kuni 1,5 aastani pärast objekti valmimist ning sellisel juhul tulevad otsustamisel eelkõige mängu just projektidokumentatsioon ja muud ehitise hetkeseisu kirjeldavad ametlikud dokumendid," rääkis SEB esindaja. "Samuti müüakse uusi objekte ja panga poolt soetamist finantseeritakse varajases ehitusetapis ehk juba siis, kui kasutusluba veel ei taotleta."
SEB ei anna Tammearu sõnul laenu objekti tagatisel, millel puudub ehitusluba või ei vasta see tegelikule ehitusele ja millele kasutusloa saamine on laenu taotlemise hetkel ehitise hetkeseisu arvestades ebatõenäoline. Näiteks tõi ta sellised hooned, mis on rekonstrueeritud ebaseaduslikult või millel pole olulisi kommunikatsioone.
Luminori kommunikatsioonispetsialist Lotte-Triin Narusk ütles, et nende panga finantseeritaval kinnisvaral peab jätkuvalt olema kasutusluba - see kinnitab, et valminud ehitis vastab nõuetele ja seda võib kasutada sellel otstarbel, milleks see on kavandatud.
"Kui tegemist on alles valmiva (era)majaga või korter ostetakse alles mõne aja pärast valmivasse kortermajja, siis me lisame lepingusse punkti, mis hetkel tuleb meile vastav kasutusluba esitada," lisas Narusk.
Toimetaja: Karin Koppel