Osad vabatahtlikud päästekomandod kasutavad sõidukeid, millel pole ülevaatust, kindlustust või mis pole isegi liiklusregistris ning enne kui asjad on korras, neid masinaid enam kasutada ei saa, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui siseministeerium vaatas ühe vabatahtliku päästeseltsi toetusetaotlust, jäid taotlusega kaasas olnud pildilt silma vanad päästeautod.

Ministeeriumi pääste ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld tõdes, et seepeale tekkis kahtlus, kas autod on ka tehniliselt korras ning õige pea selus, et masinatel pole kindlustust või tehnoülevaatust.

"Sealt edasi oligi see juba indikatsiooniks, et kontrollida ka teisi masinaid pisteliselt nimekirjast. Ja me tuvastasime, et neid probleeme on rohkematel päästeseltsidel rohkemate masinatega. See oligi signaaliks, et tuleb terve autopark päästeametil üle kontrollida," märkis ta.

Kontroll praegu käib ja seda, kui paljusid päästeseltse asi puudutab, ei oska päästeameti nõunik Mati Raidma veel öelda. Küll aga nõustub amet siseministeeriumi nõudmisega, et nende masinatega, mis korras ei ole, enam väljasõidule minna ei tohi.

"Reaalsus on paraku see, et need vanad autod ilmselt tehnilist ülevaatust ei läbi ja nendega ei tohiks ka liikluses osaleda. Ka see käsulaud on lähtuvalt siseministeeriumi märgukirjast välja antud," ütles Raidma.

Eestis on 115 vabatahtliku päästekomandot ja 72 kutselist komandot ning ehkki suuremat rolli päästetöödel mängivad endiselt kutselised päästjad on eriti maapiirkondades esimesed reageerijad just vabatahtlikud.

"Alles jääb kõik kutseline võrgustik ja vabatahtlik võrgustik, kellel on see tehniline valmisolek nõuetekohane. Paraku tõepoolest, need tehnikaüksused, mis arvest maha võetakse, tänu sellele, et nad ei suuda läbida tehnilist ülevaatust - need kohad jäävad ootama vähe pikemat abi," nentis Raidma.

Põld tõdes, et seniks, kui autode lepingujärgsed nõuded pole täidetud, ei saa ka antud lepingupartnereid lepingusse kaasata.

Lepingud, mida Marko Põld mainis, on sõlmitud päästeameti ja vabatahtlike päästeseltside vahel.

Nende lepingute alusel saavad päästeseltsid toetust, tänavu keskmiselt 8000 eurot aastas, kusjuures osa toetusest antakse konkreetselt päästesõidukite tarvis.

Üks punkte lepingust on, et masinate dokumendid on korras, üks teine punkt ütleb, et lepingu täitmise üle teeb järelevalvet päästeamet.
Raidma rõhutas, et neid lepinguid on enam kui 100 ja vastutus nõuete täitmiseks on ikkagi päästeseltsidel.

Ühtlasi tõstatas Raidma küsimuse kroonilisest alarahastatusest ning rahaprobleemi tunnistab ja vabatahtlikke ühendava päästeliidu juht Kaido Taberland.

"Tihtipeale on päästeühingud valvest maas, kuna paak jookseb, mootor streigib või on rehvid juba nii kulunud, et ei kannata nendega enam talvel sõitma minnagi. Või ka ei ole komandot. Sellist sooja ruumi, kus aasta ringi autot hoida. Võetakse ennast arvelt maha, kas kogu talveks või selleks ajaks, kui auto korrast ära on," nentis ta.

Alarahastatusest on nii kutselises kui vabatahtlikus päästes alati räägitud. Vabatahtlikke tuleks nii päästeameti kui siseministeeriumi hinnangul toetada tänasest enam kui kolm korda suurema rahaga.