"Esitasime 2016. aasta NATO tippkohtumisel allkirjastatud ühisdeklaratsiooni järel sama aasta detsembris koos Federicaga 42 koostööettepanekut, mille elluviimise kallal töö kestab. Täna kiitsime heaks täiendavad 34 koostööettepanekut ning koostöö laiendamise veel kolme sfääri," ütles Stoltenberg Brüsselis NATO peakorteris ühisel pressikonverentsil EL-i välispoliitikajuhi Federica Mogheriniga.

Stoltenbergi sõnul alustavad NATO ja EL koostööd vägede liikumise, stabiilsuse siirmise ja terrorismivastase koostöö vallas rahvusvaheliste partneritega ning naiste rolli suurendamise alal NATO-s ja EL-is ning kahe organisatsiooni operatsioonidel.

"Vägede ja varustuse kiire liigutamine üle piiride on meie julgeoleku jaoks elutähtis. Me vajame protseduure kiireks piiriületuseks ning selleks vajalikke transpordivahendeid. Selleks vajame tugevat ja üksikasjalikku koostööd NATO ja EL-i vahel," lausus peasekretär.

Tema sõnul on NATO ja EL-i eesmärk teha vägede liikumisest omavahelise koostöö lipulaev.

Vägede liikumist takistavad ka õiguslikud ja bürokraatlikud tõkked ja regulatsioonid, ütles Stoltenberg. "Samuti vajame taristut - teid, raudteid, sadamaid ja lennuvälju -, mis hõlbustaks raskevarustuse transportimist. NATO töötas külma sõja ajal välja palju standardeid, aga need ei kehtinud endise Varssavi pakti aladel, mis on praegu NATO-s. Lisaks sellele ei ole NATO pärast külma sõja lõppu selle teemaga tegelenud," ütles peasekretär.

Paljud transpordivarad, mida NATO külma sõja ajal kasutas, olid tema sõnul toona riigi omanduses. "Nüüdseks on paljud erastatud, mistõttu peame erasektoriga lävima."

Takistuste eemaldamiseks vägede liikumisel läheb vaja liikmesriikide, EL-i ja NATO koostööd, lausus Stoltenberg.

Terrorismivastase võitluse vallas hoogustavad EL ja NATO veelgi infovahetust ning koostööd partneritega võimearenduse ja väljaõppe alal, sõnas ta.

Naiste võimestamine kahes organisatsioonis on Stoltenbergi sõnul õige ja nutikas asi.

Stoltenberg rääkis ka EL-i kaitsekoostöö süvendamisest. Tema sõnul suhtub NATO sellesse positiivselt, sest see võib kaasa tuua kaitsekulutuste suurendamise ja kaasaegsete võimete väljaarendamise.

Norra ekspeaminister rõhutas, et EL-i ja NATO võimearendus peab olema sidus, sest olukorras, kus kahe riigi liikmeskond suuresti kattub, ei saa esitada riikidele vastukäivaid nõudmisi. "EL-is arendatud võimed peavad olema kättesaadavad ka NATO-le ja nende arendamist tuleb arutada NATO liikmetega, kes ei kuulu EL-i," lausus Stoltenberg.