Iisraeli sõjavägi: varghävitajad F-35 on tegutsemisvalmis ({{commentsTotal}})

Iisraeli õhuväe sõjalennuk F-35 2016. aasta detsembris. Samal kuul sai Iisrael USa-lt esimesed lennukid.
Iisraeli õhuväe sõjalennuk F-35 2016. aasta detsembris. Samal kuul sai Iisrael USa-lt esimesed lennukid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Iisraeli relvajõud teatasid kolmapäeval, et nende äsjasoetatud varghävitajad F-35 on tegutsemisvalmis.

Sellega sai neist esimene riik väljaspool USA-d, kus need kõrgtehnoloogilised hävitajad teenistusse asusid.

Iisraeli õhujõududel on hetkel üheksa F-35, ühtekokku on neid kavas osta 50.

Ostu eesmärk on säilitada Iisraeli sõjaline ülemvõim rahutus Lähis-Idas, eriti selle põlisvaenlase Iraani suhtes, mis hankis endale Vene õhutõrjesüsteemid S-300.

Iisrael on tunnistanud ka õhulöökide andmist Süüriale pärast seda, kui seal kuue aasta eest kodusõda puhkes, et takistada relvatarneid šiialiikumise Hizbollah võitlejatele.

Iisraeli õhujõudude komandöri kindralmajor Amikam Norkini sõnul "tegutseb Iisrael ulatuslikult mitmetel dünaamilise Lähis-Ida rinnetel". F-35-d on lisanud uue taseme õhujõudude võimekusele, märkis ta sõjaväe vahendatud avalduses.

USA ettevõttes Lockheed Martin valmistatud hävitajad on ajaloo kalleimad, esimesed 33 müüdi Iisraelile hinnaga keskmiselt 110 miljonit USA dollarit.

Hävitajate hinda on teravalt kritiseeritud, teiste seas on seda teinud ka USA president Donald Trump, kuigi Lockheed Martini andmeil on hind aeglaselt langemas.

Lennumasinate juures on kasutatud peitetehnoloogiat, mis aitab pilootidel moodsaid raketisüsteeme vältida. F-35 tippkiirus küünib enam kui 1900 kilomeetrini tunnis.

Allikas: AFP-BNS



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: