Kaitseeksperdid julgeolekuolukorrast: kaitsekulutusi tuleb tõsta ({{commentsTotal}})

{{1512634920000 | amCalendar}}
NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor Sven Sakkov õppusel Locked Shields 2017.
NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor Sven Sakkov õppusel Locked Shields 2017. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus arutlesid neljapäeval Eesti julgeolekuolukorra üle julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg (IRL), komisjoni liige Ants Laaneots (RE) ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov. Eksperdid leidsid ühiselt, et kaitsekulutusi tuleks tõsta.

Hanso ütles, et kahe protsendiga jäävad teatud eluliselt tähtsad võimekused saavutamata. Neid kompenseeritakse praegu Natoga ja liitlastega. "Liitlastele tuleb teha selgeks, et nad ei tule siia kaitsma eestit vaid iseennast," sõnas Hanso.

Ka Laaneots nõustus, et mida rohkem praeguses julgeolekuolukorras kaitsele kulutada, seda parem.

Järgmisel aastal on kaitsekulud 2,17 protsenti SKT-st. Raivo Aeg nimetas Eesti kaitsevõimet kindlustuspoliisiks ja kiitis Eestit kahe protsendi saavutamise eest.
"Eesti on olnud üsna eesrindlik, et on suutnud saavutada kahte protsenti ja üle selle," ütles ta.

"Kui kaitsekulutusi suurendada, siis tuleb selgelt mõelda, millele see läheks. Betoon ja raud on kiiresti vananev," sõnas Aeg, öeldes veel, et lisavõimekust on vaja ka vastu seista hübriidsõja ohtudele.

Sven Sakkovi sõnul tuleks investeerida ka diplomaatiasse. Kaitsekulude tõstmist peab ka tema vajalikuks. "Kaitsekulud peaksid olema pigem neli protsenti, loomulikult on need ebarealistlikud numbrid, aga mitmed võimed on kättesaamatud praeguse rahastuse juures," lausus Sakkov.

Arutelu oli seotud riigikogu Toimetiste (RiTo) Eesti julgeolekuolukorrale keskenduva numbri ilmumisega.

Uues RiTos kirjutab Sakkov, et Eesti välispoliitikal saab olla vaid kaks suurt ja olulist teemat – riigi julgeolek ning ekspordi soodustamine.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema Enno Mõtsa artikkel annab ülevaate tehnoloogia arengu mõjust tuleviku sõjapidamisele. Riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa kirjatöö räägib Eesti riigikaitse sünnist ja arengust aastail 1991-2017. Tõlkelugudes on juttu tuumaajastust ja sellest, kuidas Venemaa juhib poliitilist sõda Euroopas.

Lisaks julgeolekutemaatikale käsitleb RiTo äsjaseid kohaliku omavalitsuse valimisi ning analüüsib, kuidas kasutasid 16–17-aastased noored võimalust esmakordselt osaleda Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: