Täiendav Eesti panus eeldab riigikogu mandaati. Selleks esitab kaitseministeerium valitsusele lähiajal eelnõu kuni ühe jalaväerühma suuruse üksuse Afganistani lähetamiseks. Mandaati on plaanis küsida kuni 40 sõjaväelase lähetamiseks üheks aastaks.

„Eesti panustamine välismissioonidesse on panustamine ka meie enda julgeolekusse. Iga okas loeb – see ei kehti ainult meie kodustel õppustel, vaid ka rahvusvahelistel missioonidel koos liitlastega,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kaitseministri ettepaneku kohaselt lülituksid Eesti kaitseväelased Suurbritannia üksuse koosseisu, ülesandega tagada Kabuli piirkonnas väekaitset Afganistani julgeolekujõududele väljaõpet pakkuvatele liitlassõduritele.

„Näeme, et kõrvuti liitlaste tugevdatud kohalolekuga Eestis, mille põhiraskust kannavad Suurbritannia sõdurid, vajame Ühendkuningriigiga ka täiendavaid koostöövõimalusi ühistel sõjalistel operatsioonidel. Et NATO eelmisel kaitseministrite kohtumisel rõhutati konsensuslikult Resolute Support missiooni täieliku mehitamise vajadust, peame võimalust lühiajaliselt sellel operatsioonil oma panust koostöös brittidega suurendada julgeolekupoliitiliselt väga oluliseks,“ lausus kaitseminister Jüri Luik.

Otsusest suurendada oma panuseid Afganistanis on teavitanud enamik NATO liikmesriikidest.

Praegu on riigikogus läbinud esimese lugemise Resolute Support missiooni Eesti senise osaluse pikendamine, mille raames on 2018. aastal plaanis jätkata panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga Põhja-Afganistani regioonis, kus raamriigiks on Saksamaa ja lisaks ühe staabiohvitseriga.