NATO ootab liitlastelt suuremat panustamist võitluses terrorismiga
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et allianss ootab liitlastelt suuremat panust võitlusesse terrorismiga. Neljapäeval president Kersti Kaljulaidiga kohtunud Stoltenberg tänas Eestit selle eest, et kaalutakse võimalust saata ohvitser Napoli lõunasuunaliste ohtude analüüsikeskusesse.
Stoltenberg ütles, et küberkaitsekompetentsi poolest on Eesti alliansi juhtiv jõud. Samuti toonitas ta taas kui oluline on Eesti eeskuju kaitsekulutuste hoidmisel üle kahe protsendi.
"Aktuaalne kaamera" küsis Stoltenbergilt, mida ta arvab Leedu kaitseväe ülema ideest moodustada ühine Balti eriüksus võitluseks ISIS-ega Iraagis.
"Me oleme palunud NATO liitlastel panustada treeningvõimekustesse Iraagis. Kui ISIS alistatakse, peame tagama, et Iraak suudab end ise stabiilsena hoida, et Iraagi valitsusväed suudavad seda teha," sõnas Stoltenberg.
"Eesti on Iraagis kohal, me osaleme väljaõppes. Me oleme rääkinud sellest, et võiksime võib-olla panustada natuke rohkem Afganistanis. Aga meil ei ole hetkel nii konkreetseid plaane, millest saaksin täna rääkida," rääkis Kaljulaid.
Reedel toimub Brüsselis idapartnerluse tippkohtumine. Kaljulaidi kinnitusel suudab Euroopa Liit hoida Ukrainat ja Gruusiat n-ö pardal neile konkreetset liitumisperspektiivi andmata.
"Me ei lase sellel bussiuksel sulguda ja bussil minema sõita. See on meie töö, ma tunnen, et see on ka meie kohustus. Jah, vastab tõele, ajaloos on hetki, kus protsessid saavad edasi minna pikkade sammudega ja siis on hetki, kus loodame, et püsime sel tasemel, kuhu oleme juba välja roninud," rääkis Kaljulaid.
Praktilistes küsimustes on idapartneritel palju võimalusi Euroopa Liidu toel areneda - olgu selleks ettevõtluse arendamine Euroopa investeerimispanga kulul või vabakaubanduslepingust tulenevad võimalused, ütles Kaljulaid, lisades, et Euroopa Liidu idapartnerlus ei ole kindlasti tupikus.
Kaljulaid: NATO on olnud edukas uue julgeolekuolukorraga kohanemisel
"Minu esimesest visiidist NATO peakorterisse on möödunud aasta. Mul on hea meel näha, et NATO on edukalt kohanenud uue julgeolekuolukorraga," ütles Kaljulaid kohtumisel Stoltenbergiga.
Ta lisas, et NATO liitlaste suurendatud kohalolek on olnud väga edukas ning on oluline jätkata heidutuse ja kaitse tugevdamisega.
Kaljulaid tõdes, et allianss peab tegelema ka Lõunast lähtuvate väljakutsetega ning kinnitas, et Eesti otsib võimalusi panustamaks oma eksperdiga nn lõunakeskusesse Napolis.
"Aastaga on NATO ja Euroopa Liidu koostöö jõudnud uuele tasandile. Mul on hea meel paralleelsete õppuste ning küberalase koostöö üle. Lisaks olemasolevate koostöövaldkondade süvendamisele näen uue teemana sõjalist mobiilsust," lausus Kaljulaid.
Ta lisas, et arengud Euroopa kaitsevaldkonnas ei konkureeri NATO-ga, vaid pakuvad uusi võimalusi koostööks.
Kohtumisel arutati ka järgmisel aastal toimuvat NATO tippkohtumist, partnerlussuhteid Ukraina ja Gruusiaga ning suhteid Venemaaga.
Kaljulaid: NATO on teinud idatiiva lahingugruppidega ära suure töö
NATO on Baltimaadesse ja Poola paigutatud lahingugruppidega seoses ära teinud suure töö, ütles president Kersti Kaljulaid neljapäeval Brüsselis ja lisas, et alliansis käib töö nende üksuste toetamiseks ja tugevdamiseks.
"Olen oma hariduselt audiitor ja ütlen alati oma kolleegidele NATO-s, et töö, mida me oleme ettenihutatud kohaloleku lahingugruppide näol Baltimaades ja Poolas ära teinud, on kõva sõna," ütles Kaljulaid NATO peakorteris vastuseks BNS-i küsimusele.
BNS-i ajakirjanik küsis presidendilt Eesti ootuste kohta seoses NATO suvise tippkohtumisega heidutushoiaku tugevdamise seisukohast Balti piirkonnas.
Lahingugrupid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on koostegutsemisvõimelised ja Eesti puhul on liitlasvägede üksus integreeritud esimesse jalaväebrigaadi, sõnas president ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Kaljulaidi sõnul tuleb lahingugruppide heidutusvõime täielikuks ärakasutamiseks paika saada vajalik juhtimisstruktuur ning selge idee sellest, kuidas lahingugruppe vajadusel lisavägedega toetada.
"Just seda tööd Eesti praegu liitlastega teebki," ütles president. "Seda tööd ei tehta ainult tippkohtumisest tippkohtumiseni. Heidutus on elav olend ning me hindame jooksvalt lisavajadusi."
NATO otsustas 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel paigutada Baltimaadesse ja Poola umbes 1000-mehelised liitlasvägede lahingugrupid. Eestis juhib lahingugruppi Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR/BNS