Liit: andmekaitseseaduse eelnõu kitsendab ajakirjanduse erandit ({{commentsTotal}})

Andmekaitse
Andmekaitse Autor/allikas: Lue Hang/Creative Commons

Eesti Ajalehtede Liidu hinnangul kitsendab justiitsministeeriumi isikuandmete kaitse seaduse eelnõu põhjendamatult ajakirjanduse erandit ja on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

Üldmäärus on õigusakt, mis kõikehõlmavalt reguleerib iga liigutuse, mis puudutab andmeid, sealhulgas inimese nime avaldamist meedias.

Liidu hinnangul on eelnõus märgitud kujul ajakirjanduse erand Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuivõrd on kitsam, kui isikuandmete kaitse üldmäärus ja veelgi enam kui Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 ette näeb.

Näiteks sätestab eelnõu vastav punkt, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi, ütles vandeadvokaat Karmen Turk ERR-ile.

Ajakirjanduslik erand kui õigustatud huvi alaliik

Isikuandmeid võib töödelda vaid nõusoleku või seaduse alusel. Seadus näeb ette võimaluse töödelda ja avalikustada andmeid õigustatud huvi olemasolul.

Õigustatud huvi üks laiendatud väljundeid on ajakirjanduslik erand. Turgi sõnul leiabki liit, et lubamatu on õigustatud huvi kitsendada enam kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õiguses.

"Seda on kinnitanud ka Euroopa kohus, et liikmesriigid ei või lisada huvide kaalumisele täiendavaid kriteeriume. Antud juhul ei ole Euroopa Liidu õiguses ettenähtud, et ajakirjanduserandi alusel isikuandmete töötlemisel peab olema "ülekaalukas" avalik huvi," nentis advokaat Maarja Pild, kes loeb andmekaitse ainet ka Tartu ülikoolis IT õiguse programmis.

Tema sõnul on ka Euroopa inimõiguste kohus ja Euroopa kohus kinnitanud, et isikuandmete/privaatsuse kaitse ja väljendusvabadus on võrdse tähtsusega õigused.

"Üks ei ole teisest olulisem. Kaalumisel ei järelda kohus mitte seda, et üks õigus kaalub teise üle, vaid seda, kas kahe õiguse vahel on tasakaal ehk kas riive näiteks isikuandmete kaitse õigusele on sellise intensiivsusega, et väljendusvabadust tuleb piirata," selgitas Pild.

Teiste liikmesriikide lähenemine ajakirjanduserandile

Turk märkis, et ka teised liikmesriigid pole oma ajakirjanduserandi määrust kohaldavatesse seadustesse lisanud ajakirjandusvabaduse täiendavat piiramist.

Eelnevast tulenevalt tuleb Turgi sõnul eelnõu vastavast punktist eemaldada sõna "ülekaalukas", kuivõrd ajakirjanduse ning kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse erandite mõtteks ongi võimaldada laiendatud tõlgendust võrreldes üldise "õigustatud huviga".

Pild on uurinud ka teiste riikide eelnõusid ajakirjandusliku erandi sõnastamiseks alates maist 2018. Iirimaa on näiteks enda eelnõus sõnaselgelt sedastanud, et ajakirjanduslikku erandit tuleb alati tõlgendada laiendavalt.

"Nende punktide seletuskirja tuleb täiendada selgitusega, et erandeid tõlgendatakse laiendavalt võrreldes üldiste õigustatud huvi kaalumise kriteeriumitega. Seega on Euroopa Liidu õigusega vastuolus märkida, et ajakirjanduserandi alusel isikuandmete töötlemine peab vastama "ülekaaluka" avaliku huvi kriteeriumile," ütles Turk.

Liit rõhutab sealjuures, et tegemist ei ole tähenärimise või sõnakõlksuga. Läbi trahviähvarduste ning laiendatud õiguskaitse on ajakirjandusel selgelt raskendatud mistahes artikli, persooniloo või muu žanri artikli kirjutamine tulevikus ilma nõusolekuta ning sellist ajakirjandust me ei taha.

Muud Liidu poolt tähelepanu väärivad muudatused

Liit leiab, et eelnõus pole andmete avalikustamise ja töötlemise lõpetamise sätestamisel vaja eraldi rõhutada, et andmesubjektil on õigus nõuda teatud juhtudel isikuandmete avalikustamise/töötlemise lõpetamist kui see on tehniliselt võimalik. Seda põhjusel, et kui miski oleks tehniliselt võimatu, siis ei saaks seda nagunii kelleltki nõuda.

Lisaks Liidu hinnangul pole vaja surnute andmete töötlemist piirata, kuid kui justiitsministeerium leiab, et piirangu kehtestamine on hädavajalik, siis peaks piirang oleme kehtestatud lühemaks ajaks ehk pigem viieks aastaks ja luua tuleb väljendusvabaduse erand. Vastasel juhul on tegemist väljendusvabaduse õiguse rikkumisega.

Liit leiab ka, Eestil tuleks lapse vanuseks infoühiskonna teenuste pakkumisel kehtestada 13. aastat, mitte nagu eelnõus märgitud 14. aastat.

Ühtlasi leiab liit seoses eelnõus toodud trahvimääradega, et tuleb kaaluda andmekaitsemääruse tõlgendust, mille kohaselt võimaldaks see Eestil kehtestada madalamad trahvimäärad.

Toimetaja: Marek Kuul



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: