Auhinnaga tunnustatakse Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning tema panust praktiliste lahenduste leidmisel ja tutvustamisel, et aidatademokraatlikel riikidel seista vastu üleilmselt kasvavale küberohule, mis kätkeb endas häkkimist, küberterrorismi ja kübervahendite kasutamist riikide demokraatlikesse protsesside sekkumisel.

“Küberturvalisus on üks neist teemadest, millest sõltub demokraatlike riikide vaba enesemääramisõigus,“ ütles Ilves. “Sekkumine demokraatlikesse protsessidesse Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Hispaanias ja teistes riikides paneb kahtluse alla demokraatliku maailma põhiväärtused, ja seda ei saa jätta tähelepanuta.”

Ta lisas, et samamoodi sõltub küberturvalisusest ka e-riigi teenuste usaldusväärsus ja seega ka e-riigi tulevik.

“Turvalisust tuleb alati ja pidevalt uuendada, ja me peame olema selles kiiremad ja paremad kui need, kelle siht on turvalisust haavata," lausus Ilves.

Ta tõi paralleeli kirjandusega, märkides, et olukord küberturvalisuse alal sarnaneb sellele, mida kirjeldas Lewis Carroll: üksnes selleks, et oma positsiooni hoida, peame jooksma nii kiiresti kui suudame. Kui aga tahame edasi liikuda, peame jooksma topeltkiiresti.

"Seda ongi Eesti teinud. Üleilmsetel kübertuvalisuse aruteludel on Eesti see, kelle poole lahendust oodates vaadatakse. Eesti kogemus aitab meil leida lahendusi mitte üksnes meie endi, vaid kogu digitaalseid riigikorraldamise põhimõtteid rakendava rahvusvahelise üldsuse jaoks,” lisas Ilves.

Maailmaliidri auhinda annab välja Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut.

2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.

Presidendiametist lahkumise järel on Toomas Hendrik Ilves Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele.