Palestiina president jätab ära kohtumise Pence'iga ({{commentsTotal}})

{{1512822720000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Palestiina president Mahmud Abbas jätab ära kavandatud kohtumise USA asepresidendi Mike Pence'iga seoses Ühendriikide vastuolulise poliitikamuutusega Jeruusalemma osas, ütles laupäeval Abbasi abi.

"Mingit kohtumist Ameerika asepresidendiga Palestiinas ei toimu," lausus uudisteagentuurile AFP diplomaatianõunik Majdi al-Khaldi.

"Ühendriigid ületasid Jeruusalemma otsusega kõik punased jooned," lisas ta.

Valge Maja hoiatas neljapäeval, et detsembris Läänekaldal toimuma pidanud kohtumise tühistamine annaks soovitule vastupidise tulemuse, kuid Abbas seisab pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust silmitsi tugeva survega.

Abbasi mõõduka Fatahi partei kõrge ametnik Jibril Rajoub kinnitas, et Pence ei ole Palestiinas teretulnud.

USA president Donald Trump teatas kolmapäeval Jeruusalemma tunnustamisest Iisraeli pealinnana. Pence toetas seda sammu täielikult.

Abbasi sõnul muutsid Ühendriigid end sellega Lähis-Ida konflikti rahuvahendaja rolli jaoks kõlbmatuks.

Pence pidi Iisraeli ja Palestiina alasid külastama enne jõule.

Egiptuse kopti kiriku pea tühistas kohtumise Pence'iga

Egiptuse kopti kiriku pea paavst Tawadros II tühistas laupäeval kohtumise USA asepresidendi Mike Pence'iga, mis pidi aset leidma hiljem sel kuul Kairos.

USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ei võtnud arvesse miljonite araablaste tundeid, kõlas kiriku avaldus.

Juba varem olid kohtumise Pence'iga tühistanud Palestiina president Mahmud Abbas ja Egiptuse Al-Azhari suurimaam Ahmed al-Tayeb.

Kopti kristlased moodustavad umbes 10 protsenti riigi 93 miljonist elanikust ning on suurim usuvähemus piirkonnas.

Meeleavaldused kestavad kolmandat päeva

Meeleavaldused USA poliitikamuutuse vastu kestavad Palestiina aladel kolmandat päeva järjest. Iisraeli õhurünnakutes Gaza sektorile sai laupäeva varahommikul surma kaks islamistliku Hamasi võitlejat.

Ühtekokku on Palestiina aladel viimaste päevade protestides elu jätnud neli inimest ja kümneid saanud vigastada.

Laupäeval puhkesid uued kokkupõrked okupeeritud Läänekaldal, kus palestiinlased loopisid kividega Iisraeli sõdureid, kes vastasid pisargaasi, kummikuulide, aga ka lahingmoonaga.

Gaza sektoris maeti sõjakas meeleolus kaht palestiinlast, kelle juudi sõdurid tapsid reedel piiritara juures puhkenud kähmlustes, ning kaht laupäeva hommikul tapetud Hamasi võitlejat.

Ent kardetakse ka vägivalla märgatavalt suuremat eskaleerumist. Pärast Hamas liidri Islamil Haniya üleskutset alustada järjekordset intifadat ehk ülestõusu ootavad analüütikud pinevalt, mis juhtuma hakkab.

Hamas ja väiksem rühmitus Islamidžihaad kordasid laupäeval oma üleskutset.

Kümned tuhanded inimesed tulid tänavaile meelt avaldama moslemi- ja Araabia riikides, sealhulgas Jordaanias, Türgis, Pakistanis ja Malaisias.

Laupäeval koidu eel korraldatud rünnak Hamasi sõjalise tiiva baasile Gaza sektori keskosas Nusseiratis oli Iisraeli sõjaväe andmeil üks paljudest. Gaza tervishoiuministeeriumi andmeil sai lisaks kahele hukkunule neis viga 14 inimest, teiste seas naisi ja lapsi.

Sellele eelnes reede öösel kolm raketirünnakut Gazast Iisraeli lõunaosale, mis ohvreid kaasa ei toonud.

Trumpi otsus tõi kaasa Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ülevoolava heakskiidu, kuid diplomaatilise vastureaktsiooni kogu maailmast.

Viis Euroopa riiki ÜRO Julgeolekunõukogus tõdesid, et uus USA poliitika ei ole kooskõlas varasemate resolutsioonidega, sealhulgas sellega, mille kohaselt on Ida-Jeruusalemm Iisraeli okupeeritud.

Kaheksa riigi algatatud julgeolekunõukogu eriistung oli suuresti sümboolne, sest mingit resolutsiooni seal ei kavandatud.

Abbas tervitas rahvusvahelise üldsuse muret.

Iisraeli relvajõudude andmeil osales vägivaldsetes rahutustes Gaza-Iisraeli piiril umbes 4500 palestiinlast. Sõdurid tulistasid kümnete väidetavate õhutajate suunas.

Läänekaldal võttis sõjaväe andmeil erinevais paigus vägivaldsetest rahutustest osa samut tuhandeid palestiinlasi, kellest 28 vahistati ja 65 said viga.

Trumpi sõnul tähendas tema trotslik samm uue lähenemise algust Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamisele. Kuid paljud analüütikud on väljendanud kahtlust, kui tasakaalustatud lepet on võimalik saavutada, kui sedavõrd suurele Iisraeli nõudmisele tullakse vastu juba enne läbirääkimiste algust.

Iisrael on ammu nimetanud kogu Jeruusalemma oma jagamatuks pealinnaks, samas kui palestiinased näevad annekteeritud Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnana.

Linna staatus on aastakümneid kestnud konflikti üheks tundlikumaks küsimuseks.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: