USA teadur Jeruusalemma otsusest: vägivalla eskaleerumist ei pruugi tulla ({{commentsTotal}})

Saates "Välisilm" nenditi, et ühest küljest tuli USA otsus tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana justkui ootamatult, kuid teisalt oli seda Donald Trump oma valimiskampaania ajal ka lubanud. Samas olid seda varem lubanud ka teisedki USA presidendid oma kampaaniate ajal, kuid reaalsed sammud jätsid nad seejärel astumata.

Trumpi teade Jeruusalemma tunnustamise kohta Iisraeli pealinnana saabus uudisena, millele oleks oodanud kohe väga tugevaid vastureakstioone. Suur osa maailmast küll pahandas, kuid uut sõda puhkenud pole.

Eestis möödunud nädala lõpus inimõiguste aastakonverentsil osalenud New Yorgi World Policy instituudi teaduri Jonathan Cristoli hinnangul võibki juhtuda, et suuremat vägivalla eskaleerumist ei tule. Kuid probleem on tema arvates aga selles, et Valgel Majal ei näi olevat plaani, kuidas edasi minna.

"Probleem ei ole niivõrd Jeruusalemma tunnustamises Iisraeli pealinnana, vaid igasuguse strateegia ja plaani puudumises, et mida tulevikus teha. On kuulda, et Jared Kushner peab mingeid kõnelusi, kuid me ei näe mingit reaalset edasiminekut, me ei tea sellest mitte midagi, ma kahtlustan, et reaalset plaani polegi. See kõik näib tulevat tühjalt kohalt," selgitas ta.

"Me võib-olla me ei näegi mingit vägivalla eskaleerumist ja see võib-olla näitab Palestiina võimudele, et kui nad ei käitu moel, mis viiks rahukõnelusteni, siis USA liigub edasi ilma nendeta. Probleem on aga selles, et ka Iisrael ei ole näidanud tahet tõsiselt rahukõnelusi pidada," lisas Cristol.

Ja tegelikult ei ole ka selge, millal USA oma saatkonna päriselt Tel Avivist Jeruusalemma kolib.

"See on asi, mida Trump valimiskampaania ajal lubas. Ta avaldas ka video, millel on näha, kuidas varasemad presidendid on lubanud viia saatkonna Jeruusalemma, rõhutades, et tema on esimene, kes seda teeb. Ka see on parajalt eksitav väide. Ta tunnustab Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, kuid samas lükkab ta saatkonna Jeruusalemma kolimise kuueks kuuks edasi. Ta räägib ühte asja ja teeb teist. See on minu arust tüüpiline Trump. Ja me ei tea, mida USA ses küsimuses tegelikult tegema hakkab," rääkis Cristol.

Samuti on tulnud maailma meedial taas kogeda seda, kuidas Donald Trumpi lähikondlased üritavad maailmale selgitada, et mida siis president tegelikult oma väljaütlemisega mõtles.

Vaatlejad on üldjoontes ühel meelel, et Trumpi Jeruusalemma teemaline otsus oli eelkõige sisepoliitiline samm. Väljastpoolt vaadatuna aga ikkagi päris suur samm, mis on tekitatud justkui pikemalt mõtlemata, mida see endaga kõik kaasa võiks tuua.

Põhja-Korea liider Kin Jong-un sai nüüd aga näha, et Trump mitte ainult ei räägi, vaid ka teeb. Suhe Põhja-Koreaga on aga eriti ilmekalt välja toonud Donald Trumpi ja tema administratsiooni mitmepalgelisuse. Võiks isegi öelda, et Valge Maja on mõnes mõttes muutunud sama ettearvamatuks kui Kim Jong-un ise.

"Trump on teinud rea ohtlikke avaldusi vihjates, et diplomaatia ei ole tema valikute hulgas ja et diplomaatia ei ole vastuseks. Välisminister Tillerson ja kaitseminister Mattis on rõhutanud, et diplomaaia on endiselt võimalik, samal ajal kui teised, riiklik julgeolekunõunik McMaster ja Nikki Haley ÜRO-st kasutavad väga jõulist keelt. Ja Kim Jong-unile on saadetud sõnum, et ühist USA seisukohta pole olemas, on suur ebaselgus. Ja ma arvan, et see on väga ohtlik stsenaarium. Tuumarelvad on ainus, mis garanteerib Kim Jong-unile püsimajäämise, ma ei usu, et on vähimatki võimalust, et ta neid kasutab, ma ei usu, et ta Ameerika Ühendriike ründab, kui me seda esimesena ei tee. Kui ta hakkab tundma, et me luurame teda nurga taga, kui ta tunneb, et rünnak on lähedal, siis sellises olukorras olen ma väga mures tema võimalike tegude pärast. Ja Trump võib tviitida igasuguseid asju igal hetkel, nagu näiteks, et mida võiks "raketimees" peale hakata oma elu viimase kahekümne minutiga. Ja mida peaks sellest välja lugema Põhja-Korea? Et rünnak on kohe käes," leidis Cristol.

"Välisilma" stuudios andis olukorrast USA otsuse järel videokõne vahendusel ülevaate ka ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe.

Toimetaja: Laur Viirand



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: