Kuu eest terveks ravitud merikotkas on pliimürgistuse tõttu taas raskes seisus ({{commentsTotal}})

Veidi enam kui kuu aega tagasi ravisid maaülikooli loomaarstid terveks merikotka, kes lasti Pärnumaal ka vabadusse. Nüüd on sama lind jälle arstide hoole all, põhjuseks pliimürgistus. Linnu tervislik seisukord on kriitiline.

Kui noor merikotkas esmakordselt leiti, oli ta parasiite täis ja paljud tema suled olid murdunud. Kotkas raviti maaülikoolis terveks ja lasti novembri alguses loodusesse tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle nädala alguses leiti sama lind aga ühe puuriida otsas istumas, märja ja jõuetuna. Seejärel toimetati ta tagasi maaülikooli, kus selgus, et lind on looduses viibitud kuu jooksul saanud raske pliimürgistuse. Ilmselt oli kotkas söönud mõnd jahimeeste poolt loodusesse jäetud ulukit, kes oli maha lastud pliikuule kasutades.

"Antud linnul on väga halb seis. Ta verenäitajad on alla igasugust arvestust. Me peame jälgima, et võib-olla mingi hetk me peame lõpetama ravi ja võib-olla ta hoopis eutaneerima, kui ta ise vahepeal ära ei sure. Tõesti, ta on ka saanud vereülekannet, aga praegusel hetkel, nende päevade jooksul, mis ta on ravil olnud, mingisuguseid suuri edusamme küll ei ole olnud," tõdes maaülikooli doktorant Madis Leivits.

Perfektset ravi selliseks puhuks Leivitsa sõnul ei olegi. Loomaarstid teevad kõik endast oleneva ja ravi võtab tihti aega mitu kuud, kuid ei pruugi siiski edu tuua.

Aastas satub kliinikusse umbes paarkümmend pliimürgistuse saanud lindu.

"See on ainult jäämäe tipp. Me tegelikult ei tea, mis on number, millega me peaksime seda korrutama. Iseenesest merikotka populatsioonil läheb ju hästi, aga probleem on selles, et pliimürgistuse surm on väga piinarikas," rääkis Leivits.

Ometi on pliimürgistus üks levinumaid kotkaste surmapõhjuseid.

"Kuna on olemas alternatiivid pliid mittesisaldavate laskemoonade näol, mis on sama efektiivsed, siis on ainus küsimus, kas me tahame kasutada neid mürgiseid asju või me kasutame natuke kallimat moona, mis on ohutu nii keskkonnale, meie enda tervisele kui ka loomadele," arutles Leivits.

Merikotka saatus selgub lähima paari nädala jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: