"Välisilm" vaatas tagasi laevakaitsjate vabanemisele ja koju naasmisele ({{commentsTotal}})

Möödunud nädalal jõudsid Indiast koju Eesti laevakaitsjad. Meeste lahkumisele riigist elasid kohapeal kaasa ka "Välisilma" toimetaja Tarmo Maiberg ja operaator Kaarel Tooming. "Välisilm" tegi sündmuste käigust tagasivaatava ja kokkuvõtva loo.

Chennai kohus otsustas, et laevakaitsjad, kelle seas on 14 Eesti kodanikku, kuus britti ja kolm ukrainlast ning ka kümme meeskonnaliiget, on süüst puhtad. Mehed pääsesid vanglast ja jäid ootama prokuratuuri otsust, kas kaevata 90 päeva jooksul kohtuotsus edasi, vahendas "Välisilm".

Vabastamisotsus oli ootamatu ka eelmise aasta jaanuarist Puzhali vanglas oodanud laevakaitsjatele.

"Ei uskunud. Hakkasin uskuma, kui teine päev algas vabaduses," rääkis Denis Suhhanov, kes sai õigeksmõistvast otsusest teada ühe Briti laevakaitsja käest.

Eesti aukonsul Chennais Kulandaivelu Gomathy Babu Sadacharam andis meestele masinad ja viis nad hostelitesse. Mehed olid kahes grupis kahes majutuskohas - üks neist oli Opera Residency, kus igaühel oma väike - kaks korda neli meetrit - tuba. Teises majutuspaigas, Madrase noorte naiste kristliku assotsiatsiooni nime kandvas majutuspaigas olid toad suuremad.

Kohtuotsus ei tähenda aga meeste lõplikku vabanemist. Ootamine on Indias tavaline ja aeg kulgeb omasoodu. Laevakaitsja Dmitri Pappel ütles, et esimeste päevadega väsitas isegi poes käimine, kuid selle rütmi ja ootamisega ollakse nelja aastaga harjunud.

"Minu meelest on kõige raskem meie peredel, kes pole meid näinud tükk aega. Nende jaoks läheb aeg aeglaselt. Me oleme harjunud sellega, et selles riigis ruttu või kiiresti ei lähe. Nende ajalugu, et aega loevad tuhandetes aastates. Ruttu midagi ei saa. Moraalselt oleme valmis selleks, et see võtab aega," rääkis Pappel pärast vabanemist.

Vanglas veetsid laevakaitsjad ligi kaks ja pool aastat. Dmitri Pappel oli nõus "Välisilmale" näitama, millises vanglaosas nemad viibisid. Mingit hierarhiat vanglas meeste sõnul ei olnud. Nende sõnul aitas rutiin.

"Hommikul varakult toimkond, kes olid sel päeval toimkonnas, käisid hommikusöögi järgi -munad, chapati leib ja piim. Peale seda keegi läks trenni, keegi läks, nagu mina, joogat tegema, keegi niisama magas. Oli lõunasöök, mis oli võimalus ise valmistada," kirjeldas Pappel.

Suhhanovi sõnul oli kõige raskem hetk vanglas see, kui ta sai info ema surmast 12 päeva hiljem. "Siis üritasin seda hoida enda sees, ainult üks inimene teadis seda. See oli päris raske," tõdes ta.

Asekantsleri kohtumised tõid positiivse vastuse

Eelmise nädala esmaspäeval sai selgeks, et välisministeeriumi asekantsleri Annely Kolgi varasemad kohtumised on andnud positiivse vastuse - prokuratuur ei kavatse kohtuotsust edasi kaevata, ka osariigi valitsus on sellega nõus ja meeste lahkumisele takistusi ei tee.

Ootusärevus kasvas teadmisega, et nüüd oli vaja vaid viisatemplit, et saaks riigist lahkuda. Selleks oli vaja hostelist kinnitust, et mehed seal tõepoolest elasid.

Konsul Mats Kuuskemaa pidi korduvalt hostelite juhtidele ja vastuvõtulaua inimestele selgitama, mis dokumenti neilt vaja oli. Lubadust teha asju homme kuuldakse Indias tihti. Annely Kolgi sõnul ei ole see kius, vaid lihtsalt inimlik oskamatus.

Kuigi Eestis loeti uudiseid meie kaasmaalaste kohta, siis ei saa unustada, et kinni olid võetud ka kuus britti ja kolm ukrainlast.

"Ukraina kodanikud on täpselt samamoodi siin. Briti kodanikud on siin veel. Küll on tänaseks koju lennanud Ukraina kodanikust kapten. Temaga oli teistmoodi, tema sai juba varem kohtuotsuse alusel loa minna erahaiglasse ja osariigi valitsus andis talle juba varem loa lahkuda oma riiki tervislikel põhjustel," selgitas Kolk.

Teisipäeval selgus, et siseministeeriumi alla kuuluva immigratsioonibüroo välismaalaste registreerimise amet ehk FRO aitas hostelitel vajalikud dokumendid täita. Laevakaitsjad kutsuti FRO-sse isiklikult allkirja andma. Tekkis aga ootamatu segadus, sest nüüd oli puudu passi koopiad. Tunniga sai ka see mure lahendatud.

Paberite seas pidi olema ka kavandatav väljalennuaeg. Üks britt läks seepeale endast välja ja sõimas konsulaadi töötajat, kes unustas talle lennupileti osta. John pidi ise oma pileti ostma.

Eesti mehed kutsuti saali dokumente allkirjastama ja väljasõiduviisat kätte saama. FRO oli laevakaitsjate tõttu teist õhtut järjest tund aega kauem lahti, et 14 eestlasele ja kuuele britile paberid kätte jagada. See tähendas juba samal õhtul riigist lahkumist.

"Tegelikult on tühjus, sest see riik õpetas meid nii hästi, et ei ole vaja ettearvamisega lõbustada," rääkis Pappel pärast dokumentide kordasaamist.

Meestel olid asjad juba teisipäeva hommikul pakitud. "Kaasa võib võtta 23 kilo ja seoses sellega, et meil on palju asju siginenud nelja aastaga, peame sorteerima," rääkis Raigo Kustmann.

Denis Suhhanov märkis, et võib Indiasse veel naasta. "Mõned rääkisid, et vihkavad Indiat. Teised jällegi, et pole suur trauma, vaid valitsus halb. Ma usun, et ausalt, tulen võimaluse korral tagasi," rääkis ta.

"Välisilm" vabandab videos esineva helipraagi eest.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: