Yle uuring: Soomes jääb NATO-ga liitumise toetajaid vähemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soomlaste toetus NATO-ga liitumisele 2017. aasta lõpus.
Soomlaste toetus NATO-ga liitumisele 2017. aasta lõpus. Autor/allikas: Yle/Taloustutkimus

Ringhäälingu Yle poolt tellitud uuringu kohaselt jätkab soomlaste toetus NATO-ga liitumisele langemist ning alliansi liikmeks saamist toetab praegu vaid 19 protsenti vastanutest.

Arvamusküsitluse viis läbi uuringufirma Taloustutkimus.

Pärast Ukraina konflikti puhkemist 2014. aastal tehtud Yle uuringus oli NATO-ga liitumise toetajaid 26 protsenti, 2015. aastal oli see näitaja langenud 22 protsendini. Käesoleva aasta alguses tehtud arvamusküsitlusega võrreldes on NATO-toetus langenud veel kaks protsendipunkti.

Ehk sisuliselt on NATO-toetus langenud enam-vähem sellele tasemele, kus see oli enne Ukraina kriisi. 2013. aastal toetas NATO-ga liitumist 17 protsenti soomlastest. Samas on palju - 28 protsenti - neid inimesi, kes ei osanud selles küsimuses kindlat seisukohta välja öelda.

NATO-ga liitumise vastu on 53 protsenti küsitletutest.

Välispoliitika instituudi juht Teija Tiilikainen ei pea NATO-toetuse muutust hetkel siiski eriti märkimisväärseks, kuigi langus võrreldes Ukraina kriisi kõrghetkega torkab silma küll.

"Ukraina kriisi kõige kuumemal perioodil on inimeste seisukohad nii poolt kui ka vastu olnud selgemad. Sõja puhkemine ja tõsine mure enda ning oma naabruse julgeolekupoliitilise olukorra pärast ajendas inimesi seisukohta võtma," selgitas ta.

Oluline detail, mis samast uuringust välja tuleb, on ka see, et soomlaste arvates ei pea NATO-ga liitumise teemal Rootsiga ühte sammu käima. Ehk see, kas Rootsi liitub või ei liitu NATO-ga, ei pea ilmtingimata tähendama, et Soome peaks sarnase otsuse vastu võtma. Vaid 30 protsenti vastanutest leidis, et läänepoolse naaberriigi eeskuju peaks sellises olukorras järgima.

Samuti on uuringus märgata, et on vähenenud nende inimeste arv, kelle hinnangul tuleks võimalik NATO-ga liitumine otsustada rahvahääletusel. 2015. aastal toetas referendumi korraldamist 63 protsenti, 2017. aasta lõpus aga 54 protsenti vastanutest. Osade ekspertide arvates näitab see muuhulgas ka seda, et riigi juhtkonda usaldatakse välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: