HS-i välis- ja julgeolekupoliitika toimetaja Kari Huhta võttis artikli tarbeks ühendust mitmete allikatega NATO-s ja Soome julgeolekukogukonnas.

Lääneriikides loeti juba aasta esimeses pooles kokku vaguneid, mis olid mõeldud varustuse Valgevenesse viimiseks. Nende suur hulk tekitas kuuldusi, et Venemaal on kavas õppuse varjus Valgevene sõjaliselt rohkem oma kontrolli alla võtta.

Samal ajal alustas 14.-20. septembrini toimuma pidanud õppuse osi piirkondades, mis asusid Valgevenest kaugel. Läänes levinud spekulatsioonid Valgevenesse jäävate Vene sõdurite teemal olid seega lõppkokkuvõttes hoopis eksitamiseks ja mõeldud selleks, et juhtida tähelepanu eemale sellelt, milles Lääne sõjaväeringkonnas iga nelja aasta tagant toimuv õppus Zapad seekord tegelikult seisnes.

Kui Zapad 2017 läbi sai tõi Venemaa õppuse jaoks Valgevenesse viidud üksused ja tehnika tagasi väga demonstratiivselt, märkisid HS-iga rääkinud eksperdid ja leidsid, et seda võis tõlgendada kui iroonilist märkust valesse suunda vaadanud vaatlejatele.

Lääneriikide hinnang käesoleva aasta Zapadile on aga praeguseks juba enam-vähem kokku võetud ning tervikpilt ulatub Valgevenest palju kaugemale, nii lõunasse kui ka põhja suunas Soome riigipiirini välja.

"Venemaa harjutas territoriaalsõda NATO vastu, mis ulatus Koola poolsaarest põhjas kuni Krimmi poolsaareni ja Musta mereni lõunas," leidsid NATO analüüsiga tutvunud allikad, kes suhtlesid HS-iga tingimusel, et nad jäävad anonüümseteks.

Samas esitas NATO peasekretär Jens Stoltenberg eelmisel nädalal pärast NATO-Venemaa nõukogu istungit toimunud pressikonverentsil samuti hinnangu Zapadi kohta, kuigi ta ei kirjeldanud seda niivõrd detailselt.

"Liitlased pöörasid tähelepanu sellele, et õppusest osa võtnud sõdurite arv ületas märkimisväärselt ametlikult teatatud osalejate arvu, stsenaarium oli erinev ja toimumispiirkond oli varem teatatust suurem," kommenteeris Stoltenberg.

Ka sel nädalal Gruusias visiidil olnud Soome kaitseminister Jussi Niinistö kinnitas HS-ile e-kirjaga, et "hinnang ulatuslikust NATO-vastasest õppusest peab suures osas paika".

Niinistö sõnul oli tegemist normaalse õppusega suunal, kus ka Soome juhtumisi asub, ning varasemate õppustega võrreldes ei olnud kaasatud erandlikke elemente.

"Normaalne õppus" tähendab Venemaa puhul Euroopa põhjaosast kaugele lõunasse ulatuva ning kõiki sõjalisi ressursse kasutava suure sõja harjutamist ning sealhulgas ka üksuste liigutamist Karjala maakitsusele. Uus meetod see ei ole, sest midagi sarnast harjutas Venemaa ka neli aastat tagasi.

Nelja aasta jooksul on siiski palju muutunud. Venemaal on Lääne sõjaväeringkonnas muuhulgas kaks uut, umbes 10 000 sõduriga diviisi, uuesti loodud tankiarmee ning mitmeid uusi relvasüsteeme. Ehk Venemaa harjutas Zapadi käigus nende kasutamist ja juhtimist Euroopas toimuvas sõjas.

Õppuse sündmuste käivitumine Valgevenest ei olnud ekspertide sõnul hämamine.

Venemaa kardab ka päriselt nn värvilisteks revolutsioonideks kutsutud rahvaliikumisi oma lähiümbruses ning peab neid mingiteks NATO Vene-vastasteks salaoperatsioonideks. Lisaks on Valgevene konflikti olukorras Venemaa jaoks geograafiliselt oluline - see on Kaliningradi lähedal ning omab ühiseid piire nii NATO riikide kui ka Ukrainaga.

Zapadi õppuse legendi kohaselt leiab Valgevenes aset revolutsioon ja Venemaa peab sealset valitsust Lääne eest kaitsma. Venemaa sõjalises strateegias aga tähendab kaitsmine esimesena ründamist.

Hämamiseks muutub Venemaa avalik õppuselegend siis, kui konflikt laieneb kolme välja mõeldud Balti riiki ja Peterburi lõunapoolele. Ka andmed õppusest osa võtnute kohta on fiktsioon.

Tegeliku õppuse stsenaariumi kohaselt muutus sõda Balti riikides koheselt sõjaks NATO vastu kogu Euroopas. Ühe täpsustuse kohaselt Zapad aga ei laienenud, vaid oligi osa suuremast õppustekompleksist.

Õppus ulatus põhjas Koola poolsaarele, kus Venemaa kaitses oma strateegilisi punkte NATO vastu. Lõunas jõudis õppus Mustale merele ja Krimmi poolsaarele samadel põhjustel.

Venemaa poolt teatatud ametlik osalevate sõdurite arv ületati reaalselt mitmekordselt ja seda sõltumata sellest, millist loogikat osalejate loetlemiseks kasutada. Ametlikult teatatud arv ehk 12 700 jäi nii napilt alla Viini konventsioonis kehtestatud piirile, mille ületamise korral tuleb kohale kutsuda välismaised vaatlejad, et seda ei peetud juba algusest saadik usutavaks. Lõpuks Venemaa ja Valgevene siiski kutsusid vaatlejad välismaalt, sealhulgas Soomest, kohale, kuid neid oli vähe ja reaalsuses said nad jälgida vaid osa õppustest.

NATO riikide hinnangute kohaselt võttis Zapadist osa kokku umbes 100 000 Venemaa ja Valgevene sõdurit. Samas rõhutavad ka Lääne allikad, et tegu on eelkõige õppuse ajal täielikus lahinguvalmiduses olnud sõdurite arvuga. Reaalsest harjutamisest võttis osa umbes pool sellest arvust.

Mida Venemaa HS-iga rääkinud ekspertide hinnangul siis Zapadi käigus täpsemalt harjutas?

* Balti riikide suunal harjutasid Venemaa 6. armee üksused vallutama strateegilisi piirkondi Eestis, Lätis ja Leedus;

* 1. tankiarmee liigutamine Valgevenesse näitas, et peamine suund on Poola ja esimese etapi eesmärgiks on maismaaühenduse loomine Kaliningradiga;

* Läänemerel oli eesmärgiks takistada NATO üksuste liigutamist ja lisavägede saatmist. Dessandi harjutamist Kaliningradis takistas osaliselt halb ilm;

* dessantüksuste ja uute relvasüsteemide viimine Koola poolsaarele demonstreeris Arktika sõjalise tähtsuse suurenemist;

* Soome ja Rootsi ei olnud õppuse ajal Venemaa jaoks neutraalseteks piirkondadeks, kuid nende territooriumi hõivamisest selle õppuse stsenaariumis märke ei olnud. Laiemaks eesmärgiks on siiski takistada Soome ja Rootsi territooriumi kasutamist NATO poolt;

* Soome tähtsusest räägib näiteks see, et Lääne sõjaväeringkonna ülem käis isiklikult kontrollimas Karjala maakitsusele viidud kiirreageerimisüksusi nii õppuse alguses kui ka lõpus. Samuti toodi Soome lähistele juurde õhuväetehnikat;

* Soome lähistel oli väga tihe lennuliiklus, kui Venemaa viis üksusi põhja suunas ning strateegilised pommitajad harjutasid lende Kesk-Euroopas asuvate sihtmärkide suunas;

* kokkuvõtteks ei olnud õppuse käigus sisuliselt midagi uut. tegu oli normaalse sõjaväeõppusega NATO-ga peetavat ja etapiti intensiivistuvat sõda silmas pidades.

Sõjaväeõppuse osalejaid saab kokku lugeda mitmeti:

* Venemaa kinnitusel võttis õppusest Zapad 2017 osa 12 700 sõdurit. See võis tegelikult olla mingi etapi osalejate arv;

* NATO riikides hinnti osalejate arvuks 100 000, mis on õppuse piirkonnas lahinguvalmiduses olevate sõdurite arv;

* osalejate arvuks on pakutud ka 40 000-70 000 sõdurit. See on siis reaalselt õppusel osalenud sõdurite arv;

* kõige väiksem lääneriikide poolt antud hinnang vene-Valgevene ühisõppuse osalejate arvu kohta jääb umbes 30 000 juurde. See arv näitab reaalselt õppusel osalenud maaväe sõdurite arvu.