Soome kaitseminister Jussi Niinistö osaleb kohtumise selles osas, mis puudutab Afganistani missiooniga seotud küsimusi, vahendas Yle.

Helsingi on saatnud Afganistani operatsioonile umbes 30 sõjaväelast, kes on peamiselt kohalike relvajõudude koolitajad.

Olukord Afganistanis on viimasel ajal pingelisemaks läinud ning sealse valitsuse vastu tegutsevad Taliban ja ISIS on korraldanud ohtralt ohvriterohkeid rünnakuid. USA soovil on NATO-l kavas saata Afganistani missioonile umbes 3000 lisasõdurit.

Soome praegune mandaat võimaldaks missioonil viibijate arvu kasvatada neljakümneni.

Pärast neljapäeval toimuvat kohtumist osaleb minister Niinistö ka USA kaitseministri James Mattise juhitud kohtumisel, kus saavad kokku ISIS-e vastase koalitsiooni liikmed.

Niinistö kutsus USA Soomes toimuvale suurõppusele

Niinistö esitas sel nädalal Helsingis oma kolleegile James Mattisele kutse, millega kutsutakse USA aastal 2020 või 2021 Soomes toimuvale suurõppusele.

"Mattis kommenteeris teemat positiivselt, et harjutama peab. Kuid loomulikult on ka neil oma õppuste graafik ja programme tuleb kooskõlastada," vahendas Yle Soome kaitseministri sõnu uudisteagentuurile STT.

Soome, Rootsi ja USA kaitseminister arutasid teemat Helsingis toimunud kolmepoolsel kohtumisel ning sellises formaadis oli tegu esimese kohtumisega. Niinistö sõnul peaks sarnane kolmepoolne kohtumine leidma aset ka järgmisel aastal ning selle jaoks on juba ette nähtud ka arutlusteemasid - näiteks hübriidohtusid puudutav koostöö ning Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse tegevus.

Samas pole hetkel veel kindel, kas Soome, Rootsi ja USA kaitseministrite kohtumisest kujuneb regulaarne formaat. Niinistö sõnul pole kolmepoolse kohtumise eesmärgiks asendada kahe riigi enda suhteid USA-ga, vaid eelkõige täiendada neid.

"Tegu on praktilise koostööga. Me ei hakka siin mingit uut allianssi looma," märkis Soome kaitseminister.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et kolmepoolsel kaitseministrite tasandil kohtumisel on väga oluline julgeolekupoliitiline sõnum. Samuti on see tema sõnul ka loomulik, sest nii Rootsil kui ka Soomel on USA-ga sarnane kaitsepoliitiline koostöölepe.

Hultqvist pidas sellist kolmepoolset formaati isegi nii oluliseks, et avaldas lootust, et järgmine kohtumine leiab aset juba üsna varsti. Yle andmetel on võimalik, et selline kohtumine võiks toimuda kevadel USA-s.

Soome avalikkuses tekitas viimastel päevadel palju diskussiooni ka see, et kaitseminister Niinistö teavitas avalikkust kavandatavast suurõppusest väidetavalt enne, kui seda oli riigi välispoliitilise juhtkonnaga, sealhulgas president Sauli Niinistöga põhjalikult arutatud.

Helsingis kohtusid mitmete riikide kaitseministrid 

Soomes kohtusid esmaspäeval ja teisipäeval Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksa, Soome, Suurbritannia ja Taani kaitseminister.

Kohtumine toimus Helsingis seetõttu, et käesoleval aastal on Põhjamaade kaitsekoostöö eesistujaks olnud Soome. Järgmiseks eesistujaks on Norra.

Kohtumisele saabus ka USA kaitseminister James Mattis, kes esmaspäeval kohtus ka president Sauli Niinistöga.

USA kaitseministri sõnul kavatseb ta esmaspäeval ja teisipäeval Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel ära kuulata nende mured ja uurida viise, kuidas USA saab riike aidata.

"See on võimalus korrata, et seisame koos meie sõprade demokraatiatega, NATO-s ja Euroopas laiemalt, kui mis tahes riik, kaasa arvatud Venemaa, üritab õõnestada reeglitepõhist rahvusvahelist korda," lausus James Mattis teel Helsingisse toimuvale kahepäevasele kohtumisele.

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles aga esmaspäeval Helsingis Põhjala-Balti kaitseministrite kohtumisel, et Venemaa tegevusest pingestunud julgeolekuolukord sunnib kõiki Läänemere regiooni riike tihedamale kaitsekoostööle.