Rootsi opositsioonijuht: sotside seisukoht NATO teemal ei jää püsima ({{commentsTotal}})

Rootsi Mõõduka Koalitsioonipartei uus juht Ulf Kristersson.
Rootsi Mõõduka Koalitsioonipartei uus juht Ulf Kristersson. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi paremtsentristliku opositsiooni juhterakonna esimees Ulf Kristersson on veendumusel, et see on vaid aja küsimus, mil sotsiaaldemokraadid oma senist seisukohta NATO asjus muudavad.

Praegu kestval Säleni julgeolekukonverentsil on sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven korduvalt märkinud, et tema erakonna seisukohaks on, et Rootsi on sõjalistesse liitudesse mitte kuuluv riik, vahendas Yle.

Mõõduka Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) esimees Kristersson on aga kindel, et sotsiaaldemokraatide seisukoht muutub. Praegu on Rootsi sisuliselt liikunud NATO-le nii lähedale kui võimalik.

"Ma tean, et otsus NATO liikmesuse kohta nõuab ettevalmistust ja ulatuslikku üksmeelt. Seetõttu olen ka öelnud, et väike enamus ei saa liikmesuse asja kiirelt edasi ajada," sõnas parteijuht.

See tähendab Kristerssoni sõnul ka seda, et NATO-ga ei saa liituda nii kiires tempos nagu omal ajal Euroopa Liiduga tehti.

Rootsi liitumist NATO-ga Soome otsus ei mõjuta

Soomes jälgitakse Rootsi NATO-arutelu väga tähelepanelikult. Näiteks kunagi tuli Rootsi taotlus liituda Euroopa Liiduga Soomele üllatusena ning mitmed poliitikud on seda nimetatud justkui reetmiseks.

Võimalik tulevane peaminister Kristersson kinnitas, et Rootsi teeb otsuse NATO-liikmesuse kohta sõltumata sellest, kuidas Soome tegutseb.

Parteijuht on varem prognoosinud, et Rootsist saab NATO liige kümne aasta jooksul.

Kristerssoni sõnul on ta sellel teemal rääkinud ka oma maailmavaatelise Soome kolleegi, Koonderakonna juhi Petteri Orpoga. Ajagraafikust pole küll omavahel räägitud, kuid mõlemad olevat seisukohal, et Soome ja Rootsi peaksid NATO suunas liikuma nii kaua koos kui vähegi võimalik.

"Me hoiame teineteist kursis nii, et teame pidevalt teise eesmärkide kohta," lausus Kristersson, kuid rõhutas, et lõppkokkuvõttes peab iga riik oma otsuse ise tegema.

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta 9. septembril ning viimaste arvamusküsitluste kohaselt on paremtsentristidel hea võimalus järgmine valitsus moodustada.

Uuring: toetus NATO-ga liitumisele on kasvanud

Ajalehe Aftonbladet ja uuringufirma Inizio korraldatud arvamusküsitluse kohaselt on rootslaste toetus NATO-ga liitumisele kasvanud. Samas on tulemus vastupidine üle-eelmisel nädalal avaldatud Dagens Nyheteri uuringuga, mis omakorda väitis, et toetus on langenud.

Aftonbladeti tellitud uuringu andmetel toetab NATO-liikmesust 43 protsenti rootslastest, vastaseid on 37 protsenti. 20 protsenti vastanutest ei omanud kindlat seisukohta.

Aasta tagasi olid sama uuringu tulemused peaaegu vastupidised: NATO-ga liitumist toetas 37 ja vastu oli 42 protsenti rootslastest.

Üle-eelmisel nädalal avaldatud Dagens Nyheteri tellitud ja uuringufirma Ipsos korraldatud arvamusküsitlus näitas aga teistsugust tulemust.

31 protsenti vastanutest oli seisukohal, et Rootsi peaks NATO-ga liituma. 44 protsenti oli aga selle sammu vastu. Sama uuring näitas aasta aega tagasi, et NATO-meelsed oli 35 ja vastaseid 40 protsenti.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: