NATO-t puudutav temaatika on olnud palju esil ka pühapäevast teisipäevani toimuval Säleni julgeolekukonverentsil, vahendas Yle.

Sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist ütles Ylele kommentaariks, et Kristerssoni hinnangul pole alust ning see ei vasta ka tõele.

"Tal ei ole selleks mingisuguseid põhjendusi," rõhutas minister ja tuletas meelde, et sotsiaaldemokraatide kongressi otsused sellel teemal on olnud täiesti selged.

"Meil ei ole mingeid kavatsusi taotleda NATO liikmesust, vaid meie riigikaitse põhineb sõjalisel mitteliitumisel ja koostööl teiste riikidega," selgitas Hultqvist.

Hultqvist jätkas, et Rootsi julgeolekupoliitiline nägemus on sama kui Soomel. Soome on Rootsi jaoks partner, kellega tehtav koostöö puudutab ka rahuaja väliseid tingimusi. "Kristerssoni jutt on fantaasia," lisas ta.

Sotsiaaldemokraadist kaitseminister ei soovinud spekuleerida, mis juhtuks siis, kui Soome peaks äkki NATO liikmesust taotlema.

Rootsi opositsioonijuht: sotside seisukoht NATO teemal ei jää püsima

Mõõduka Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) esimees Kristersson on veendumusel, et see on vaid aja küsimus, mil sotsiaaldemokraadid oma senist seisukohta NATO asjus muudavad.

"Ma tean, et otsus NATO liikmesuse kohta nõuab ettevalmistust ja ulatuslikku üksmeelt. Seetõttu olen ka öelnud, et väike enamus ei saa liikmesuse asja kiirelt edasi ajada," sõnas parteijuht.

See tähendab Kristerssoni sõnul ka seda, et NATO-ga ei saa liituda nii kiires tempos nagu omal ajal Euroopa Liiduga tehti.

Rootsi liitumist NATO-ga Soome otsus ei mõjuta

Soomes jälgitakse Rootsi NATO-arutelu väga tähelepanelikult. Näiteks kunagi tuli Rootsi taotlus liituda Euroopa Liiduga Soomele üllatusena ning mitmed poliitikud on seda nimetatud justkui reetmiseks.

Võimalik tulevane peaminister Kristersson kinnitas, et Rootsi teeb otsuse NATO-liikmesuse kohta sõltumata sellest, kuidas Soome tegutseb.

Parteijuht on varem prognoosinud, et Rootsist saab NATO liige kümne aasta jooksul.

Kristerssoni sõnul on ta sellel teemal rääkinud ka oma maailmavaatelise Soome kolleegi, Koonderakonna juhi Petteri Orpoga. Ajagraafikust pole küll omavahel räägitud, kuid mõlemad olevat seisukohal, et Soome ja Rootsi peaksid NATO suunas liikuma nii kaua koos kui vähegi võimalik.

"Me hoiame teineteist kursis nii, et teame pidevalt teise eesmärkide kohta," lausus Kristersson, kuid rõhutas, et lõppkokkuvõttes peab iga riik oma otsuse ise tegema.

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta 9. septembril ning viimaste arvamusküsitluste kohaselt on paremtsentristidel hea võimalus järgmine valitsus moodustada.

Uuring: toetus NATO-ga liitumisele on kasvanud

Ajalehe Aftonbladet ja uuringufirma Inizio korraldatud arvamusküsitluse kohaselt on rootslaste toetus NATO-ga liitumisele kasvanud. Samas on tulemus vastupidine üle-eelmisel nädalal avaldatud Dagens Nyheteri uuringuga, mis omakorda väitis, et toetus on langenud.

Aftonbladeti tellitud uuringu andmetel toetab NATO-liikmesust 43 protsenti rootslastest, vastaseid on 37 protsenti. 20 protsenti vastanutest ei omanud kindlat seisukohta.

Aasta tagasi olid sama uuringu tulemused peaaegu vastupidised: NATO-ga liitumist toetas 37 ja vastu oli 42 protsenti rootslastest.

Üle-eelmisel nädalal avaldatud Dagens Nyheteri tellitud ja uuringufirma Ipsos korraldatud arvamusküsitlus näitas aga teistsugust tulemust.

31 protsenti vastanutest oli seisukohal, et Rootsi peaks NATO-ga liituma. 44 protsenti oli aga selle sammu vastu. Sama uuring näitas aasta aega tagasi, et NATO-meelsed oli 35 ja vastaseid 40 protsenti.